Warning: Trying to access array offset on false in /data03/virt53062/domeenid/www.islami.ee/htdocs/wp-content/themes/shaha/theme-specific/theme.tags.php on line 436

Reedene jutlus 24.07.2020
Dhul-Hidžža kuu kümme esimest päeva

Kiitus olgu Jumalale, kes lõi aja ja eelistas osasid aegu teiste üle ning tegi osad kuud, päevad ja ööd eriliseks eriliste omadustega, mille läbi suureneb neis tasu ja headus. Seda kõike armulikkusena Kõigekõrgemalt Jumalalt oma sulaste suhtes, et see aitaks neil kasvatada oma häid tegusid, oma tahet olla sõnakuulelikud ning leida uut aktiivsust ning et moslem saaks oma korraliku osa tasust ning et ta valmistuks surmaks enne selle tulekut ning koguks endale moona Tagasipöördumise Päeva jaoks.

Jumala sulased,
sõnakuulelikkuse hooaja eeliste alla käib halva ennetamine, puuduste kõrvaldamine ja selle kompenseerimine, mis on mööda lastud minna. Nende eriliste hooaegade hulgas ei ole ühtegi, millesse Kõigekõrgem Jumal ei oleks pannud midagi, mille läbi sulased saavad Talle lähemale tulla. Kõigekõrgemale Jumalale kuuluvad neis peensused, millel Ta laseb oma headuse ja armu läbi saada osaks kellel iganes Ta soovib. Õnnelik on seega see, kes lõikab kasu nendest erilistest hooaegadest, on need siis kuud, päevad või tunnid, saades neis lähedasemaks oma Issandaga läbi neis olevate sõnakuulelikkuse tegude. Loodetavasti tabab moslem selliselt neis aegades olevaid peensusi ning saab seeläbi osaks õnnele, mille läbi saab ta olema kaitstud Põrgutule ja selles olevate kuumade tuulte eest.
Mõistusega moslem lõikab kasu selle maise elu võimalusest ja kasvatab selles oma Kõigekõrgema Jumala teenimise tegusid ning jätkab sõnakuulelik olemist kuni viimse hetkeni oma elus, nii nagu on Kõigekõrgem Jumal andnud teada oma sõnades ja käsus oma usklikele sulastele: „Ja teeni oma Issandat, kuni sinu juurde tuleb veendumus (ehk surm).“ (Al-Hidžr: 99)

Kallid moslemid,
meieni on jõudnud tähtsad päevad, mis on terve aasta tähtsaimad päevad nagu seda on selgitanud Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) oma sõnades: „Parimad selle maailma päevad on Kümme Päeva (ehk dhul-hidžža kuu kümme esimest päeva).“ (Al-Bazzaar, Ibn Hibbaan) (Käesoleval aastal alates 22. juulist)
Jumal on vandunud oma pühas raamatus oma sõnadega: „Koidiku nimel; ja kümne öö nimel; ja paaris ja paaritu (arvu) nimel.“ (Al-Fadžr: 1-3) Selles värsis on koidiku all silmas peetud just An-Nahri päeva koidikut, mis lõpetab kümme ööd (dhul-hidžža kuust) ning paaritu all on mõeldud siin ’Arafati päeva ning paaris tähendab An-Nahri päeva.
Prohvet (rahu olgu temaga) on öelnud: „Ei ole mingeid päevi, milles oleksid head teod Jumalale armastatumad kui neis kümnes päevas.“ Nad ütlesid: „Oo Jumala sõnumitooja, kas isegi mitte püüdlus Jumala teel?“ Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) vastas: „Isegi mitte püüdlus Jumala teel; välja arvatud mees, kes läheb välja iseenda ja oma varaga ning ei tule kummastki neist mitte millegagi tagasi.“ (Al-Bukhari)

Kallid moslemid,
neis päevades on õnnistus ja seda igas hetkes neist päevadest. Sa võid leida mingi grupi moslemitest igast maailma kandist, kes pöörduvad Jumala püha koja poole Mekas, riietudes ihraami riietesse ja tuletades endale ja koos nendega ka meile meelde Viimset Kohtupäeva, seistes kõik ühel tasandikul ja ilma, et nad riiete osas erineksid. Kõik nad hüüavad Kõigekõrgemat Jumalat sama palvega: „Siin ma olen oo Jumal, siin ma olen. Siin ma olen, Sul ei üle ühtegi partnerit, siin ma olen. Tõesti, kiitus ja õnnistus kuuluvad Sulle ja võim; Sul ei ole ühtegi partnerit.“ Koos nendega hüüab seda ka kõik muu: nii puud kui ka kivid ja isegi inglid vastavad neile.

Kallid moslemid,
kui ülev on see usk, mis ühendab inimesed suureks sõnakuulelikkuse hooajaks, tegemata nende vahel milleski vahet. Diskrimineerimata neid nende keele, nahavärvi, soo ega riigi pärast, vaid nad on kõik üks rahvas nagu neid on kirjeldanud meie Kõigekõrgem Issand nende loomise olemusega seoses: „Oo inimesed, tõesti, Me oleme loonud teid mehest ja naisest ja teinud teid rahvasteks ja hõimudeks, et te võiks üksteist tunda. Tõesti, kõige üllam teie seast Jumala silmis on see, kes on teie hulgast kõige jumalakartlikum.” (Al-Hudžuraat: 13)
Sellel suurel ja tähtsal kogunemisel ei ole vahet rikkal ega vaesel, nõrgal ega tugeval, valitsejal ega tavakodanikul. Kõik on Kõigekõrgema Jumala ees õed ja vennad ja selliselt Ta nad lõi ning selliselt on sobilik et nad oleksid ühtsed Tema teenimisel.

Me palume Kõigekõrgemalt Jumalalt, et kes on otsustanud sooritada sel aastal hadži, et Kõigekõrgema Jumal neile selle kergeks teeks ning et Ta teeks selle vastuvõetud hadžiks ning et Ta andestaks nende patud ja laseks neil pöörduda tagasi oma pere juurde turvaliselt ja nii, et kõik nende patud on andestatud. Samuti palume Jumalat, et need, kes ei ole saanud hadži sooritada, et Ta teeks neile lihtsaks kõige selle, mis viib nad hadži sooritamise juurde järgmisel aastal.

Kallid moslemid,
on üks tähtis asi, mida iga moslem peaks meeles pidama. Nimelt see, et hadž ehk suurem palverännak on üks islami sammastest, mille Kõigekõrgem Jumal on teinud kohustusliku sooritada ühe korra elu jooksul selle puhul, kes seda saab teha. Seega igaüks, kes on selleks võimeline nii rahaliselt kui ka oma tervisega, peab kiirustama selle kohustuse ärategemisega enne, kui on hilja: enne kui ta haigestub või enne kui ta vara hävib või enne kui ta sureb.
Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) on öelnud: “Kiirustage hadži juurde (st kohustusliku hadži juurde), sest keegi teist ei tea, mis talle ette tuleb.” (Ahmad)

Tõesti, Jumala sulased,
Jumal on pannud neile, kes teevad palverännaku Tema koja juurde, valmis suure tasu. Näiteks võrdub üks palvus Meka Pühas mošees 100 000 palvega tavalistes mošeedes nagu on meile teada andnud Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga).
Ja ‘Arafati päev, mis on päev, mil palverändurid kogunevad ‘Arafati mäele, lausudes talbiyat, tehes takbiiri (lausudes “Allahu akbar”) ja paludes Kõigekõrgemat Jumalat, et Ta avaks neile oma armu laekad ja et Ta õnnistaks neid oma andestusega, sest Kõigekõrgem Jumal kõnetab oma ingleid nii nagu on hadiithis edastatud: “Jumala silmis ei ole paremat päeva kui Arafati päev. Õnnistatud ja Kõigekõrgem Jumal tuleb alla maisesse taevasse ja väljendab taeva rahvale oma uhkust maa rahva üle ja ütleb: „Vaadake minu sulaseid, kes on tulnud sasitud juustega, tolmustena ja päikesele paljastatult. Nad on tulnud igast sügavast mäekurust, lootes minu armu peale ja nad ei näe minu karistust. Ei nähta ühtegi päeva, mil Põrgutulest vabastatakse rohkem (inimesi) kui ’Arafati päeval.“ (Ibn Hibbaan)
Kuid mida on Kõigekõrgem Jumal valmis seadnud neile, kes ei ole palverännaku kohtades? Kas nende jaoks on tasu heade tegude eest sel ajal või midagi muud?
Kõigekõrgema Jumala armust on see, et Ta seadis valmis igaühele, kes teevad neil kümnel päeval häid tegusid, sure tasu. Nii et kui imelised on need kümme päeva selle tähtsa hooaja ja hea võimalusega, millest saab Jumala sulane osa saada, olles turvaliselt oma kodus ja saades Jumala teel püüdleja tasu. Kes selle võimaluse kaotab ja raisku laseb minna, on tõeline kaotaja.
Kiirustage, oo Juamala sulased, sel tähtsal hooajal oma Issanda andestuse juurde, et te võiksite selle läbi saavutada Paradiisi, mis on taevaste ja maa laiune ja mis on valmis seatud jumalakartlikele. Kiirustamine heade tegude juurde on nõutud, nagu on öelnud prohvet Muhammad (rahu olgu temaga): „Aeglus on hea iga asja juures, välja arvatud teispoolsuse (heade) tegude puhul.“ (Abu Dawud) Selles leiab aset tõeline võistlus: „Ja selle nimel võistelgu võistlejad.“ (Koraan 83:26)

Jumala sulased,
häid tegusid on neil kü,nel päeval palju. Ei ole sobilik, et me end neist ilma jätaksime. Mõistusega usklik on see, kes mõistab, et parim, millega ta saab selles maailmas kasu lõigata, on kasvatada sõnakuulekuse ja häid tegusid, mis viivad teda lähemale Kõigekõrgema Jumala heameelele ja tõstavad tema taset Tema juures Ülestõusmispäeval. Kõigekõrgem Jumal on oma headusest ja armulikkusest selgitanud oma Pühas Koraanis ja läbi oma ausa ja usaldusväärse sõnumitooja sõnade kõike, mis meid Kõigekõrgemale Jumalale lähemale viivad ning tähtsaimad nendest tegudest on järgmised:
1. Jumala meenutamine läbi tasbiihi (öeldes „subhaanAllaah“), tahliili (öeldes „lää iläähä illa Allaah“), takbiiri (öeldes „Allaahu akbar“) ja hamdi (öeldes „älhamdulilleeh“). Prohvet (rahu olgu temaga) on öelnud: „Ei ole päevi, mis oleksid Jumala silmis tähtsamad ega tegusid, mis oleksid talle neis armastatumad kui need kümme päeva. Nii et tehke selles rohkelt tahliili, takbiiri ja tahmiidi.“ (Ahmad) Kõigekõrgema Jumala meenutamine kodudes, mošeedes ja tänavatel. Jumala meenutamine nii vaikselt kui häälega.
2. Nendeks tegudeks on ka hoolsus palvete osas ja nende sooritamine mošees ühispalvusena. Samuti rohkete vabatahtlike palvete tegemine ja eriti ööpalvus. Sest palvus on parim tegu, nagu ütles Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga): „Palvus on parim asi, nii et kes tahab, tehku seda vähe ja kes tahab, tehku seda rohkelt.“ (Ahmad)
3. Üheks selliseks teoks on samuti Koraani lugemine nagu on öelnud Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga): „Parimad teie seast on need, kes õpivad Koraani ja õpetavad seda.“ (Bukhari)
4. Paastumine. Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) on meid üleüldiselt kutsunud üles paastuma, öeldes: „Iga sulane, kes paastub ühe päeva Jumala nimel, selle näo lahutab Jumal selle päeva läbi Põrgutulest seitsmekümne sügise (st aasta) (kauguse) võrra.“ (Al-Bukhari ja Muslim)
Paastu tasu suureneb siis, kui see paast leiab aset õnnistatud päevadel. Rõhutatult soovitatav on paastuda ’Arafati päeval selle puhul, kes palverännakut ei soorita. Prohvetilt (rahu olgu temaga) küsiti ’Arafati päeva paastu kohta ja ta ütles: „See kustutab möödunud ja käesoleva aasta (patud).“ (Muslim)
5. Almuse andmine, oo Jumala sulased, on nendel päevadel mitmekordistatud tasuga. Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) on öelnud: „Ei ole ühtegi päeva, mil sulane ärkaks üles, ilma et tema kaks inglid tuleks alla ja üks neist ütleb: „Oo Jumal, anna sellele, kes kulutab (Jumala teel), rohkem.“ Ja teine (ingel) ütleb: „Oo Jumal, anna sellele, kes hoiab (Jumala teel) andmisest tagasi, häving.” (Bukhari ja Muslim)
6. Ohvriloomad. See on soovitatav nii Eidi päeval kui ka tašriiqi päevadel. See on meie esiisa Aabrahami (rahu olgu temaga) sunna. Prohvet (rahu olgu temaga) on öelnud: “Kel suudab seda lubada, kuid ei ohverda, ärgu tulgu meie palvepaiga lähedale.” (Ibn Maadža)
Kallid moslemid,
samuti mõned teod, mida peaks moslem neil kümnel päeval kasvatama ning mida peaks ta ka kogu oma elu jooksul tegema, on oma vanemate vastu hea olemine, sugulussidemete hoidmine, hea karatker ja naabritega hästi käitumine.
Me palume, et Jumal teeks meid nende hulgast, kes saavutavad Kõigekõrgema Jumala tasu neil kümnel päeval ning keda Ta teeb edukaks sõnakuulelikkuse tegude tegemisel; tõesti, Ta on Kõikekuulev, lähedal ja vastav.