Reedene jutlus: mõtisklused “Äl-Kähfi” (Koopa) suura osas
Kallid moslemid,
Äl-Kähf (Koobas) on Meka suura, mis ilmutati ühes tükis nagu Yusufi suura. See koosneb erinevatest lugudest ja möödunud uudistest, mille Jumal on teinud manitsuseks usklikele nagu Ta on öelnud: “Me oleme kahtlemata saatnud teile alla selged värsid ja näited neist, kes lahkusid enne teid ning manitsuseks jumalakartlikele.“
Selle eriliseks omaduseks on see, et prohvet (rahu olgu temaga) kutsus üles lugema seda suurat reedeti. Abu Sa’iid Al-Khudri (olgu Jumal temaga rahul) on edastanud, et prohvet (rahu olgu temaga) ütles: „Kes loeb Äl-Kähfi suurat reedel, sellele paneb Jumal särama valguse kahe reede vahel.“
Ta (rahu olgu temag) kutsus üles ka seda õppima ja ilusti lugema, et saada järgmine tasu, öeldes: „Kes loeb Äl-Kähfi suurat selliselt nagu see ilmutati, sellel saab olema valgus Ülestõusmispäeval.“
Selle tähtsa suura üheks eriliseks omaduseks on ka see, et see on üheks põhjuseks, mis kaitseb Jumala sulast Antikristuse katsumuse eest. Prohvet (rahu olgu temaga) on öelnud: „Kes õpib pähe kümme värssi Äl-Kähfi suura algusest, on kaitstud Antikristuse katsumuse eest.“ Samuti ütles ta (rahu olgu temaga): „Kes loeb Äl-Kähfi suurat, sellele saab olema valgus Ülestõusmispäeval tema seismise kohast kuni Mekani ning kes loeb kümme värssi selle lõpust ja siis tuleb välja Antikristus, sellele ei tee ta mingit kahju.“
Esimene lugu, mida Auväärne ja Ülistatud Jumal mainis, on koopa inimeste lugu, mille järgi on see suura ka oma nime saanud (Äl-Kähf = „koobas“). Kõigekõrgem Jumal ütles: „Või kas sa arvasid, et koopa ja (mälestus)tahvli seltsilised olid Meie märkide hulgast ime?“ See tahvel on see, kuhu kirjutati koopa inimeste nimed ning selle loo üheks õppetunniks on, et korrektne usk sisaldab kahte asja:
1) Lahtiütlemine širgist (ebajumalakummardamine) ja selle rahvast
2) Teenimise/kummardamise kinnitamine vaid Jumalale
Selle loo õppetunniks on ka see, et Jumal teeb Temasse tõeliselt uskuva sulase edukaks juhatuses ning suurendab tema usku. Kõigekõrgem Jumal on öelnud: „Me jutustame sulle nende lugu tõega. Tõesti, nad olid noorukid, kes uskusid oma Issandasse ja Me andsime neile juhatuses lisa.“ Koraani seletaja Aš-Šanqiiti (olgu Jumal temaga armuline) on öelnud: „Sellest värsist saab aru seda, et kes usub oma Issandasse ja on Talle sõnakuulelik, sellele annab tema Issand juhatuses lisa, sest sõnakuulelikkus on juhatuse ja usu kasvamise põhjuseks.“ Nii nagu on öelnud Kõigekõrgem Jumal: „Ja need, kes olid juhatatud, neid suurendab Ta juhatuses ja annab neile nende jumalakartlikkuse.”
Kallis moslemid,
üks teine lugu, mida Jumal Äl-Kähfi suuras mainib, on lugu kahest mehest, kes üksteisega läbi käisid.
Selles loos on õppetundide ja õpetuste hulgas see, et tänamatus Jumala õnnistuste suhtes ja tänulikkuse puudumine põhjustab nende õnnistuste kadumist. Samuti, et Jumala sulane peaks siis, kui talle meeldib midagi tema vara või laste osas, omistama selle õnnistuse nende õnnistuste andjale ehk Jumalale ning ütlema: „Maa šaa Allaah, lää haula wa lää quwwata illää billeeh“ (Mida Jumal on soovinud, ei ole mingit võimu ega jõudu, välja arvatud Jumalas).
Kallid moslemid,
selles suuras loob Kõigekõrgem Jumal ka näite selle maise maailma kiire kadumise osas, öeldes: „Ja loo neile näide selle (maise) maailma elust, (mis on) kui vesi, mille me taevast alla saadame ja millega seguneb maa taimestik; siis aga muutub see kuivanud jäänusteks, mida pillutavad tuuled laiali. Ja Jumal on üle kõikide asjade Võimekas.“ Seega see maine maailm on Kõigekõrgema Jumala silmis nagu taimestik, mis maapinnal tärkab selle hea läbi, mis Jumal taevast veena alla saadab. Seejärel kasvavad neist taimed ja saavutavad ülima roheluse, õitsemise ja ilu, kuid siis kuivavad ära ning tuul loobib need igale poole laiali.
Jumal kirjeldas Äl-Kähfi suuras seda maailma kui kaunistust kolmel korral. Kõigekõrgem Jumal ütles: „Tõesti, me tegime selle, mis on maa peal, sellele kaunistuseks.“ Ta ütles ka: “Ja ära lase oma silmadel neist ära pöörata, soovides maise elu kaunistust.” Ta ütles ka: “Vara ja lapsed on maise elu kaunistus.“
Kaunistus on dekoratsioon, mis särab silme ees ja ahvatleb neid, siis kaob ja tuhmub. Kaunistamine toimub ainult puuduse katmiseks ja ebatäiuse varjamiseks. Maise elu kirjeldamises kaunistusena on see kasu, et hoiatada selle eest petetud saada. Sest see on kena vaataja silmades ning meelitab teda oma iluga ja paneb ta endale meeldima ning nii saab see inimene olema kallutatud maise elu poole ning hakkab seda liigselt armastama pettusena selle poolt. Kõigekõrgem Jumal on öelnud: „Ja maine elu pole muu kui vaid pettuse nauding.“
Isegi kui ta arvab, et ta on selle omanik ja tal on selle üle võim, võidakse temalt silmapilguga võtta see, mida ta kõige rohkem vajab ja panna barjäär tema ja selle vahele. Kõigekõrgem Jumal on selgitanud, et selle maise ilu loomuses on lõpuks kaduda, öeldes: “Ja tõesti, Me teeme selle, mis selle peal on, viljatuks maapinnaks.” Ehk kaduvaks valgeks maaks, kus ei ole mingeid taimi.
Hea moslemikogukond,
Jumal mainis Äl-Kähfi suuras uskliku ja heade tegudega rahva tasu ning uskmatute ja patuse rahva karistust, öeldes: „Tõesti, Me oleme ülekohtutegijatele valmis pannud tulle, mille seinad piiravad nad ümber. Ja kui nad paluvad abi, aidatakse neid veega, mis on kui sulatatud metall (mis) kõrvetab nende näod. Kui kohutav on see jook ja kui halb on see puhkepaik! Tõesti, need kes on uskunud ja teinud häid tegusid, tõesti, Me ei lase minna raisku selle tasul, kes teeb head tööd. Nende jaoks saavad olema igaviku aiad, mille all voolavad jõed. Nad on ehitud neis (aedades) kullast käevõrudega ning nad kannavad rohelisi riideid (parimast) siidist ja brokaadist, nõjatudes neis (aedades) sohvadel. Kui imeline on see tasu ja kui kena on see puhkepaik!“
Selles kõiges on üleskutse uskuda Jumalasse ja pöörduda Tema poole heade tegudega, mis on rajatud siirusele ja prohveti (rahu olgu temaga) sunna järgimisele. Selles on ka hirmutamine uskmatuse suhtes Kõigekõrgemasse Jumalasse ning Talle Tema teenimises kaaslaste omistamise suhtes. Kõigekõrgem Jumal ütles selle suura lõpus: „Nii et kes loodab kohtuda oma Issandaga, tehku häid tegusid ja ärgu omistagu oma Issandale Tema teenimises ühtegi partnerit.“
Jumala sulased,
selles on ka õppetunde, millest me õpime kannatlikkust teadmiste omandamisel ning järjepidevust nende hankimisel ning seda läbi Moosese (rahu olgu temaga) loo koos Khadiriga. Ta reisis tema juurde, et tema käte all õppida: „Kas ma võin sulle järgneda, tingimusel, et sa õpetad mulle sellest, mis on sulle juhatusest õpetatud?“ Ta oli kombekas õpilane ja hea eeskuju püüdlikkuses ja alandlikkuses: „Ta ütles: „Sa leiad mu, kui Jumal seda soovib, kannatliku ja ma ei ole sulle sõnakuulmatu ühegi asja osas.““ Teadmiste otsija peaks olema seega rahulik ja kannatlik, isegi ülimalt kannatlik, kannatades teadmiste otsimise raskusi. Samuti alandlik ja lugupidav oma õpetaja suhtes ja temaga kombekas, püüdes temalt kasu saada, et omandada kasulikud teadmised, sest teadmised on kaitse katsumuste ja eksimuse eest.
Lugudest, kus on õppetunde, on ka Dhul-Qarneini lugu, kellele Kõigekõrgem Jumal andis maa peal võimu. Ta levitas turvalisust, pani aluse õiglusele, eemaldas ülekohtu ning abistas nõrku, kes palusid tema abi. Kõigekõrgem Jumal ütles nende kohta: „Nad ütlesid: „Oo Dhul-Qarnein, tõesti Yadžuuž ja Madžuudž teevad maa peal kahju. Kas me maksame sulle tasu, et sa teeksid (st ehitaksid) barjääri meie ja nende vahele?““ Ta võttis nende abipalve vastu ja kiirustas neid abistama kõhklemata ja viivitamata, öeldes: „See, mis minu Issand on mulle andnud, on parem, nii et aidage mind jõuga: ma teen (st ehitan) teie ja nende vahele barjääri.” Ülekohtu all kannataja aitamine on seega kohustuslik ning teda peab aitama ka selleks, et kahju tegijaid vaos hoida ning kaitsta usku, maad ja au.