Endine Eesti islami peavaimulik Ildar Muhhamedšin avaldas koos Rifkat Garajevi ja Liya Makhmutovaga Facebooki grupis Eesti Muftiaat protestiavaldusena vormistatud pöördumise, milles nad süüdistavad Eesti Islamikoguduse MTÜ juhatust Tartu Ihaste piirkonnas tegutsenud palvemaja müügis.
https://www.facebook.com/groups/295986910937457/permalink/2077761426093321
Imaamid väidavad, et Arukase 16 kinnistu ei ole tavaline hoone, vaid wakf-staatuses vara, mis nende sõnul tehti Tartu moslemite palvel 2020. aastal heategevusorganisatsiooni Dubai Charity toel ning kanti Araabia Ühendemiraatide wakfi registrisse. Nende sõnul osteti hoone eesmärgiga rajada sinna Tartu moslemite püsiv palveruum ning koguduse üldkoosolek kinnitas toona otsuse.
Postituse autorid märgivad, et palvemaja on viie aasta jooksul tegutsenud “aktiivse kogukonnakeskusena” ning selle müük oleks islami õiguse ja wakfi põhimõtete järgi keelatud. Imaamid väidavad, et wakfi vara võõrandamine ei ole lubatud ning isegi müügitulu kasutamine muudel eesmärkidel oleks religioosselt väär.
Waqf on islamiõiguse järgi heategevuslik vara, mida ei tohi müüa ega muuks otstarbeks kasutada. Tartu juhtumis väidab Ildar Muhhamedšin, et Arukase 16 palvepaik oli just selline waqf’i vara
https://tartu.postimees.ee/8218787/moslemid-loodavad-ihaste-mosee-asemel-palveruumi-leida
Süüdistused varasemate annetuste kasutamise osas
Postituses viidatakse ka varasematele juhtumitele, kus nende sõnul müüdi kaks Dubai Charity poolt annetatud autot. Imaamide väitel selgitas koguduse jurist, et müügitulu plaaniti kasutada Tartu palvemaja remondiks, kuid nende sõnul seda ei tehtud. Nad väidavad, et raha “kulutati kõrvalisteks eesmärkideks”, ilma et oleks täpsemalt välja toodud, mida nad selle all silmas peavad.
Usuliste õiguste rikkumise väide
Imaamid kirjeldavad müügikavatsust kui usklike õiguste rikkumist ning väidavad, et see kahjustab Eesti mainet islami maailmas ja Araabia Ühendemiraatides, “kes aitasid palvemaja soetada”. Nad rõhutavad, et palveruum on kogukonna jaoks vaimne ja sotsiaalne keskus, mitte lihtsalt hoone.
Nõudmised koguduse juhatusele
Protestiavalduses esitatakse kaks põhinõudmist:
1. Müügi ja palvemaja staatuse muutmise viivitamatu peatamine ning müügikuulutuse eemaldamine.
2. Palvemaja puutumatuse tagamine ja õigus jätkata usutalitusi samas hoones.
Imaamid lisavad, et vastasel juhul kaalutakse pöördumist riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide poole.
Religioosne hoiatus Koraanist
Postituse lõpus tuuakse ära Koraani tsitaat (2:114), mis hoiatab pühade paikade sulgemise või hävitamise eest, mis imaamide sõnul iseloomustab kavandatava müügi tõsidust.
Gadzijev: “Allakirjutanud ei ole imaamid ning levitavad eksitavat infot”
Eesti Islami Koguduse MTÜ juhatuse liige Niazi Gadzijev lükkab tagasi kriitika, mille tema sõnul on sotsiaalmeedias esitanud grupp isikuid, kes väitsid end olevat imaamid. “Allakirjutanud isikutel ei ole imaami staatust ega õigust langetada hinnanguid Eesti Islami Kogukonna nõukogu liikmete tegevuse kohta,” ütles Gadzijev.
Tema sõnul oli üks kriitikutest ise koguduse juhatuses ajal, mil allkirjastati kokkulepe palveruumi rajamiseks suvilapiirkonda.
“Ta pani sellega aluse ‘aeglaselt tiksuvale pommile’, mille tagajärgedega peame nüüd tegelema,” märkis Gadzijev.
Vaidlus koguduse vara kasutamise üle
Gadzijev rõhutas, et tema kriitikud ei saa moraalist rääkida olukorras, kus nad on olnud uurimise all koguduse raha kasutamise tõttu.
“Kui nemad kõnelevad vastutusest ja moraalist, tuleb meenutada, et üks süüdistajatest oli kriminaalpolitsei uurimise all kogukonna raha isiklikuks tarbeks kasutamise tõttu,” sõnas ta.
Tema sõnul on samad isikud asunud süüdistama koguduse juhtkonda, samal ajal elades “kesklinna luksuskorteris”, mis on Gadzijevi väitel soetatud koguduse vajadusteks eraldatud raha eest.
“Korteri võlg on endiselt ligi 90 000 eurot, samal ajal kui osa koguduseliikmetest on sunnitud palvetama ruumides, kus all koguneb reovesi,” ütles ta. “Ükski religioon ei luba palvetada rüvedas kohas.”
Skandaalid ja kohtuvaidlused
Gadzijevi sõnul ei ole usaldusväärne ka kriitikute väidetav vaimulik autoriteet.
“Niinimetatud ‘vaimulik’ on ise olnud seotud mitme skandaali ja kohtuasjaga, sealhulgas sisuliselt koguduse vara omastamisega,” väitis Gadzijev. Tema hinnangul kahjustab selline tegevus kogukonna mainet. 2024 aastal olime sunnitud ta Eesti Islami Kogudusest väljaheitma.
“Kahetseme, et sisemised vaidlused viiakse sotsiaalmeediasse”
Gadzijev ütles, et kogudus ei pea õigeks sisemiste küsimuste avalikku lahkamist.
“Kahetseme, et sisemised vaidlused viiakse sotsiaalmeediasse, kus levitatakse spekulatsioone ja kahjustatakse kogukonna mainet,” märkis ta.
Vaidluse uueks keskpunktiks on saanud Tartu lähedal asuv kogudusele kuulunud kinnistu, mida osa Tartu moslemeid kasutas mitteametliku palvekohana. Gadzijevi sõnul ei vastanud hoone aga ühelegi ohutus- ega hügieeninõudele.
“See oli amortiseerunud suvila, mitte mošee. Seal puudus toimiv kanalisatsioon, palveruumi all asus suur vaat, kuhu reovesi kogunes. Hoone vajas sisuliselt lammutamist,” selgitas ta.
Tema sõnul ei ole paljud kriitikud isegi tutvunud Tartu kinnistu tegeliku seisukorraga.
“Üks ‘imaamidena’ allkirjastanutest pole kordagi käinud Ihaste Arukase 16 kinnistul ega tea, et seal puuduvad veevarustus ja kanalisatsioon ning linn ei luba sinna palvemaja rajada. Kohalikud elanikud on samuti selle vastu.”
Gadzijev rõhutas, et vajalik on leida Tartus väärikas ja toimiv alternatiivne koht, kus usklikud saaksid palvetada.
Koguduse juhatus otsustas kinnistu võõrandada, mis on toonud kaasa Muhhamedšini süüdistused, nagu oleks tegu olnud islami õiguse järgi keelatud waqf’i – religioosse annetuse – müügiga. Gadzijev lükkab väite tagasi: “ Ei ole ühtegi vastuolu Eesti ega islami seadustega, millepärast ei tohi lagunenud palvemaja müüa ja kasutada müügist saadud vahendeid uue palvemaja rajamiseks ”
Rünnakute tegelik eesmärk välisriikide moslemite tähelepanu ja toetuse võitmine.
Gadzijevi sõnul levitatakse valeteavet ka kogudusele annetatud sõidukite kohta.
“Väidetakse, et nõukogu müüs kaks kogukonnale annetatud autot, mida ta ise ja tema abikaasa kasutasid. Tegelikult läks müügist saadud raha moslemite matmispaikade Liiva ja Maardu kalmistul korrastamiseks ning ‘Moslemi kalmistu’ tähise valmistamiseks,” selgitas Gadzijev.
Tema hinnangul on rünnakute tegelik eesmärk välisriikide moslemite tähelepanu ja toetuse võitmine.
“Ta üritab kujutada end ‘usklike õiguste eest võitlejana’, et saada uusi annetusi isiklikuks kasutamiseks,” lisas Gadzijev.
Gadzijev: „Tunnen süüd, et hoidsin Muhhamedšini liiga kaua kaitse all“
Gadzijev ütleb, et praegune konflikt on valus ka isiklikult, sest ta ise aitas aastaid kaasa olukorra püsimisele. Ta meenutab, et juba 2018. aastal, kui Muhhamedšin sai kahtlustuse koguduse vara omastamises, seisis ta tema kõrval.
https://www.ohtuleht.ee/861919/uus-amma-kapp-politsei-uuris-kust-sai-islami-peavaimulik-40-000-eurot
„Kogudus on mulle teadaolevalt rahul Ildar Muhhamedšini tegevusega ja minu arvates ei ole ta kogudusele mingit kahju tekitanud,“ ütles Gadzijev toona Õhtulehele. „Miks viiakse läbi kriminaalmenetlust juhul, kui kogudusel ei ole Muhhamedšini tegevuse osas pretensioone?“
Nüüd tunnistab Gadzijev, et see oli eksimus.
„Tunnen süüd, et me ei heitnud Muhhamedšini kogudusest välja juba ammu. Ma sisuliselt kaitsesin teda ja varjasin tema käitumist, lootes, et olukord laheneb. Tagantjärele näen, et see oli viga,“ ütles ta.
Gadzijevi sõnul on kogukonnale piinlik, et inimene, kes oli aastaid Eesti islami esindaja, sattus korduvalt vastuolulistesse olukordadesse.
„Oleme pidanud avalikkusele seletama, miks islami koguduse liider satub pidevalt skandaalidesse — kord KAPO aastaraamatusse, kord kohtusse terrorikuritegudes kahtlustatuid kaitsma, siis jälle olukorda, kus ta jääb ise koguduse vara kasutamisega seotud probleemidesse,“ märkis ta.
„See on olnud kogudusele valus ja piinlik, ning kahju, et me ei sekkunud varem.“
Gadzijev: „Olen oodanud aastaid – nüüd tuleb võlg sisse nõuda“
Gadzijev ütleb, et Muhhamedšin ei ole aastaid võtnud vastutust kogudusele kuuluva korteri kasutamise eest ning tema sõnul on kogunenud märkimisväärne võlgnevus.
„Oleme oodanud temalt aastaid, et ta tagastaks korteri või maksaks ära umbes 90 000 euro suuruse võla,“ ütles Gadzijev.
Tema sõnul ei jäta praegune olukord enam valikuid.
„Näen nüüd, et peame pöörduma inkasso poole, kes selle summa Muhhamedšinilt sisse nõuaks. Oleme olnud liiga kannatlikud ja leebed, lootes, et ta täidab oma kohustuse vabatahtlikult,“ märkis Gadzijev.
Ildar Muhhamedšin – vastuoluline endine vaimne liider, kelle ümber konfliktid ei vaibu
Ildar Muhhamedšin on Eesti islamikogukonna üks kõige tuntumaid ja samal ajal kõige vastuolulisemaid figuure. Tema nimi on Eesti islami kõrval seisnud üle kahekümne aasta, kuid tema ümber puhkenud konfliktid ja avalikud skandaalid on teinud temast vastuolulise tegelase nii kogukonna sees kui väljaspool.
. Eestis sündinud, Saudi Araabias islamiõpinguid saanud Muhhamedšin juhtis aastakümneid Eesti moslemikogukonda ning esines sageli meedias usuasjade kommentaatorina.
Tema tegevust on aga saatnud hulk konflikte:
• ISIS-e juhtum
2015. aastal lahkus tema kogudusest noor moslem Ivan Sazanakov, kes liitus Süürias ISISega. Muhhamedšin väitis, et ei märganud radikaliseerumise märke, kuid kapo tõi hiljem välja, et tema kogudus oli varasemalt radikaliseerumise ohte alahinnanud.
Seotus terrorismikohtuasjadega
2015. aastal ilmus Muhhamedšin tunnistajana Harju maakohtusse terrorismikuritegudes süüdistatavate Ramil Khalilovija Roman Manko protsessil. Ta kinnitas, et tunneb süüdistatavaid kui koguduse liikmeid, ning esitas kohtule usuterminoloogia sõnastiku, millega kaitsjad püüdsid pehmendada Khalilovi ja Süüriasse ISIS-ega liitunud Ivan Sazanakovi kirjavahetuse tõlgendust.
Samal ajal ringlevad ringluses fotod Sazanakovist relvadega Süürias, mis tekitas avalikkuses küsimusi Muhhamedšini hinnangute ja tema rolli kohta kogukonnas aset leidnud radikaliseerumise märkamisel.
2016.
• Kapo tähelepanu
Kaitsepolitsei aastaraamat on viidanud Muhhamedšini osalemisele poliitiliselt pingestatud meeleavaldustel ning toonud esile tema äärmuslikud sotsiaalmeediapostitused Hamasi ja Iisraeli konflikti teemal.
• Vaidlused koguduse varaga
Muhhamedšini suhtes algatati uurimine seoses koguduse korteri ja annetatud autode kasutamisega. Prokuratuur lõpetas menetluse oportuniteediga. Koguduse väitel on tema kasutuses oleva korteriga seotud ligi 90 000 euro suurune võlg, mille tagastamist on aastaid oodatud.
• Väljaheitmine kogudusest
2024. aastal arvati Muhhamedšin Eesti Islami Kogudusest välja. Nõukogu rõhutab, et tal ei ole enam volitust kogukonna nimel esineda.
• Katse luua uus kogudus
Pärast väljaheitmist alustas ta uue organisatsiooni loomist, kuid registreerimine takerdus vaidlusesse, kas ühenduse nimes võib kasutada sõna Eesti muftiaat, mis võib avalikkust eksitada.