Ihaste elanike ligi kuu aega kestnud lootus, et Arukase 16 aiamajake vabaneb seal palvetamas käivatest islamiusulistest, sai tagasilöögi, sest nüüd protestivad selle müügi vastu kogudusest välja heidetud endine peavaimulik ja teisedki usukaaslased.
Nimelt sai Eesti islami kogudus protestiavalduse endiselt peavaimulikult ja tema lähikondsetelt, sest nende sõnul on Arukase 16 maja saadud kingitusena, mille müümine on seega islamiõiguse järgi keelatud. Nimelt sai Eesti islami kogudus protestiavalduse endiselt peavaimulikult ja tema lähikondsetelt, sest nende sõnul on Arukase 16 maja saadud kingitusena, mille müümine on seega islamiõiguse järgi keelatud.
Seotud Araabia rahadega
Tegelikult ulatub asi protestist ja pisikesest majast kaugemale – imaam Ildar Muhhamedšin heideti mullu kogudusest välja, sest ta oli kohtus mõistetud süüdi koguduse vara isiklikuks tarbeks kasutamises. Nüüd paneb ta aga koguduse praeguse juhatuse tegemisi pahaks ja loodab uue usuühenduse luua.
Protestiavalduse kirjutas Ildar Muhhamedšin koos abikaasa Liya Makhmutova ja Rifkat Garajeviga. Nad on lähikondlased, ent kõik on kuulunud või kuuluvad ka Eesti islami kogudusse, selle juhatusse või nõukogusse. Liya Makhmutova on ka usuõpetaja, šariaaditeaduste doktorant.
Üheskoos heideti koguduse praegusele juhatusele ette, et müüki ei pandud üksnes hoone, vaid usukeskus. «Kujutage ette, et on luteri kogudus ja et siis keegi hakkab kirikut müüma,» selgitas Muhhamedšin Tartu Postimehele.
:format(webp)/nginx/o/2025/10/30/17248658t1he07e.jpg)
Ta lisas, et Arukase 16 kinnistut ei tohigi islamiõiguse järgi müüa, sest see saadi aastate eest Araabia Ühendemiraatidest Dubai Charity annetuse eest, mõelduna usulisteks ja heategevuslikeks eesmärkideks. Ehk tegu on waqf-varaga, mille müük on keelatud.
Seejuures, oma vastumeelsust Ihaste palvemaja müümise mõttele väljendasid nad juba mullu, kui kogudusele avaliku pöördumise tegid. See on leitav rus.postimees.ee uudisest.
Eesti islami koguduse juhatuse liige Nijazi Gadžijev võtab vastumeelsust aga saboteerimisena. Ka müügikuulutust ei rutata veel maha võtma, kasvõi põhjusel, et protestikirjas on küsitavaid fraase.
/nginx/o/2024/04/22/16024064t1h002d.png)
Näiteks kirjutavad pöördujad Eesti moslemite imaamide nimel, aga sellenimelist organisatsiooni Eestis pole. «Ja Liya Makhmutova on Ildar Muhhamedšini abikaasa, aga naised ei tohiks end üldsegi imaamiks kutsuda,» tõi Gadžijev teisegi näite, miks ei ole neil tema sõnul õigust koguduse tegevust hukka mõista.
Siseministeerium probleemi ei näe
Riiklust vaatevinklist Ihaste aiamajakese müümisel probleeme pole. «Hoone omanik on Eesti islami kogudus, kel on õigus otsustada talle kuuluva kinnisvara võõrandamine,» teatas siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Ilmo Au. «Protesti avaldavad isikud aga ei kuulu Eesti islami kogudusse, mistõttu nende protest ei ole võõrandamisel õiguslikult siduv ega saa seega olla ka võõrandamist takistav.»
Ildar Muhhamedšin loob seejuures uut moslemikogudust ning ta tunnistas, et soovib uue seda teha ka seepärast, et ei pea praeguse Eesti islami koguduse juhatuse tegevust õigeks ega läbipaistvaks.
Nijazi Gadžijevi hinnangul ongi protestijad aga müügile vastu pigem selleks, et endale hoogu juurde saada.
«Eesti islami koguduse juhatuse liige Nijazi Gadžijev võtab vastumeelsust aga saboteerimisena.«
Usuühendusi registreeriv Tartu maakohtu registriosakond jättis mais uue koguduse registreerimata, viidates dokumentide puudustele. Kohus tugines siseministeeriumi eksperdihinnangule, et nimi «Eesti moslemite muftiaat kogudus» on eksitav. Ehk tekkis vaidlus, kas ühenduse nimes tohib olla sõna «muftiaat».
Kumbki leer alla ei anna
See sõna oli kohtu hinnangul eksitav seetõttu, et «muftiaat» on peamiselt postsovetlike ja Kagu-Euroopa riikide haldusterritoriaalne üksus, mis on mufti järelevalve all. «Eestis sellist islami vaimulikku ei ole, seega ei eksisteeri Eestis ka muftiaati,» tsiteeris kohus eksperdihinnangut.
Uue koguduse loomine jätkub, kuid nii ongi tekkinud islamiusuliste seas vastasseis, kus kumbki pool ei paista järele andvat. Protestijad on valmis asja ajama ka Araabia Ühendemiraatide kaudu, kust pärines toetus palvela soetamiseks.
«Suur mure on, et praegune koguduse juhtkond teeb, mida ise soovib,» heitis ette Ildar Muhhamedšin. Nii olevat ka Arukase 16 kinnistu müümine juhatuse siseasi, mitte koostöö liikmetega. Või nagu ka protestiavalduses märgiti, müüs kogudus mullu maha kaks autot, millest saadud raha pidi minema just Ihaste palvekoha remondiks. Aga ei olevat läinud.
Eesti islami koguduse juhatuse liige Nijazi Gadžijev selgitas, et selle raha eest tehti korda kaks hauaplatsi. Üks Maardus, teine Tartus.
Kokkuvõttes ei usu Gadžijeve, et Muhhamedšini plaan uus kogudus luua läbi läheb. «Tartu maakohus ka ei soovinud. Kahjuks on tema biograafia halb, kriminaalmenetlus ja skandaalid,» märkis ta. Nimelt kutsuti Ildar Muhhamedšin mullu koguduse peavaimuliku kohalt tagasi, sest mõisteti süüdi koguduse vara isiklikuks tarbeks kasutamises.
Seni on protesti tulemus vaid üheksa tuhande euro jagu langenud kinnistu müügihind, Arukase 16 saab nüüd soetada 120 000 euro eest. Ent kogudus ei näe muud võimalust, kui müügiplaaniga edasi minna. «Seal pole võimalik jätkata, naabrid on vastu,» tõdes Nijazi Gadžijev. «Hea oleks koos linna või kogukonnaga uus üüripind saada, mitte et ainult kogudus lahendab seda, sest me tahame sellega ju lahendada ka naabrite muret.»