Moslemi kalmistud Eestis: Liiva ja Maardu

Eestis ei ole eraldiseisvaid islami kalmistuid, kuid mitmel suuremal kalmistul on moslemitele mõeldud eraldi alad. Kaks kõige olulisemat neist asuvad:

1.⁠ ⁠Liiva kalmistu (Tallinn)
• Liiva kalmistul on moslemi matmisala, mida Eesti Islami Kogudus haldab koostöös kalmistu administratsiooniga.
• Hiljuti on kogudus sinna paigaldanud kirstialuse (matuste läbiviimiseks) ja tahvli, mis tähistab moslemi matmisala ja aitab inimestel ala leida.
• Sinna maetakse Tallinnas ja Harjumaal elanud moslemeid.

2.⁠ ⁠Maardu kalmistu
• Ka Maardu kalmistul on islamitraditsioonidele vastav matmisplats.
• Eesti Islami Kogudus on sinna samuti toonud vajalikke tarvikuid, sh kirstialuse ja selgitava tahvli, et tähistada moslemi ala ja selgitada matmiskorda.

⸻

Miks on need elemendid olulised?
• Kirstialus kasutatakse rituaalseks toiminguks enne matmist (pesemine, ettevalmistus — ghusl al-mayyit).
• Tahvel aitab kalmistukülastajatel aru saada, et tegemist on islami matmisalaga, kus järgitakse islami matmisreegleid.

https://www.facebook.com/groups/295986910937457/permalink/2077761426093321

Имамы утверждают, что объект по адресу Arukase 16 — это не обычное здание, а имущество в статусе вакфа(waqf). По их словам, оно было приобретено в 2020 году по просьбе тартуских мусульман при поддержке благотворительной организации Dubai Charity и внесено в вакф-реестр ОАЭ. Целью покупки было создание постоянного молитвенного помещения для мусульман Тарту, и это решение, как они заявляют, было подтверждено общим собранием общины.

Авторы поста отмечают, что молитвенный дом на протяжении пяти лет был «активным центром сообщества». Его продажа, по их словам, противоречит исламскому праву и принципам вакфа. Они утверждают, что имущество вакфа нельзя продавать, а использование вырученных средств для других целей также религиозно недопустимо.

Вакф — это благотворительное имущество в исламском праве, которое нельзя продавать или использовать иначе, чем по изначальному назначению. В данном случае Мухамедшин утверждает, что молитвенный дом на Arukase 16 являлся именно вакфом.

Источник:
https://tartu.postimees.ee/8218787/moslemid-loodavad-ihaste-mosee-asemel-palveruumi-leida

Обвинения в неправильном использовании прошлых пожертвований

В публикации упоминаются и прошлые случаи, когда, по словам авторов, были проданы два автомобиля, пожертвованных Dubai Charity. Юрист общины объяснял, что вырученные средства планировалось использовать для ремонта тартуского молитвенного дома, однако, по утверждениям имамов, этого не произошло. Они заявляют, что деньги были «потрачены на посторонние цели», не уточняя, какие именно.

Обвинение в нарушении религиозных прав

Имамы называют планы продажи нарушением прав верующих и заявляют, что это наносит ущерб репутации Эстонии в исламском мире и в ОАЭ, «которые помогли приобрести молитвенный дом». Они подчеркивают, что молитвенное помещение является духовным и социальным центром для сообщества, а не просто зданием.

Требования к руководству общины

В протесте выдвинуты два ключевых требования:

1. Немедленно остановить продажу и изменение статуса молитвенного дома, а также удалить объявление о продаже.
2. Обеспечить неприкосновенность молитвенного помещения и право продолжать проводить богослужения в этом здании.

Иначе, как они утверждают, вопрос будет передан в государственные и международные инстанции.

Религиозное предупреждение из Корана

В конце публикации приведена цитата из Корана (2:114), предупреждающая о греховности закрытия или разрушения священных мест. Имамы считают, что она характеризует серьёзность ситуации.

Гаджиев: «Подписанты не являются имамами и распространяют вводящую в заблуждение информацию»

Член правления MTÜ Eesti Islami Kogudus Ниязи Гаджиев отвергает критику, которую, по его словам, распространяет группа лиц, называющих себя имамами.

«Подписавшиеся лица не имеют статуса имама и не имеют права давать оценку действиям членов совета исламской общины Эстонии», — заявил он.

По его словам, один из критиков сам был в правлении общины в момент, когда было подписано решение о создании молитвенного помещения в дачном районе.
«Он заложил основу для ‘медленно тикающей бомбы’, последствия которой мы сейчас вынуждены решать», — сказал Гаджиев.

Спор об использовании имущества общины

Гаджиев подчёркивает, что критики не могут говорить о морали, когда сами были под следствием из-за использования средств общины.

«Если они говорят об ответственности и морали, стоит напомнить, что один из обвиняющих был под расследованием криминальной полиции по делу о личном использовании средств общины», — сказал он.

По его словам, эти же люди обвиняют руководство общины, при этом проживая «в роскошной квартире в центре», которая, как утверждает Гаджиев, приобретена за средства, предназначенные для нужд общины.
«Долг по квартире по-прежнему около 90 000 евро, в то время как часть членов общины вынуждена молиться в помещениях, где под полом скапливаются сточные воды», — отметил он. «Ни одна религия не допускает молитвы в нечистом месте».

Скандалы и судебные разбирательства

Гаджиев сомневается и в религиозном авторитете критиков:

«Так называемый ‘духовный лидер’ сам был замешан в нескольких скандалах и судебных делах, включая фактическое присвоение имущества общины», — заявил он.

По его словам, это наносит вред репутации общины.
Он напоминает, что в 2024 году Мухамедшин был исключён из Эстонской исламской общины.

Источник:
https://kuuuurija.postimees.ee/7999297/kapo-aastaraamatusse-sattunud-eesti-peaimaam-ildar-muhhamedsin-tagandati

«Сожалеем, что внутренние споры выносятся в соцсети»

Гаджиев отметил, что община не считает правильным выносить внутренние вопросы на публику.
«Мы сожалеем, что внутренние споры разносятся в соцсетях, где распространяются спекуляции и наносится вред репутации общины», — заявил он.

Центром нового спора стал участок под Тарту

Речь идёт о бывшем имуществе общины — участке и доме в Ихасте, который некоторые мусульмане Тарту использовали как неофициальное молитвенное помещение. По словам Гаджиева, здание не соответствовало требованиям безопасности и гигиены.

«Это был обветшалый дачный домик, а не мечеть. Там отсутствовала канализация, под молитвенным помещением находилась большая ёмкость с нечистотами. Здание требовало фактически сноса», — объяснил он.

Он утверждает, что многие критики даже не были на участке:
«Один из подписантов-‘имамов’ ни разу не был на Arukase 16 и не знает, что там нет водоснабжения и канализации, а город не разрешает строить там мечеть. Против также и местные жители».

Гаджиев подчеркивает необходимость поиска «достойного и функционального» помещения для молитв в Тарту.

Правление общины решило продать объект, что вызвало обвинения Мухамедшина о продаже вакфа. Гаджиев отрицает это:
«Нет ни одного противоречия законам Эстонии или ислама, которое запрещало бы продать ветхий молитвенный дом и использовать средства на строительство нового».

Настоящая цель атак — привлечение внимания и поддержки зарубежных мусульман

Гаджиев утверждает, что распространяется ложная информация и о проданных ранее автомобилях:

«Говорят, что совет продал два автомобиля, которые использовали он и его супруга. На самом деле деньги пошли на благоустройство мусульманских участков на кладбищах Лийва и Маарду и на изготовление указателя ‘Мусульманское кладбище’», — сказал он.

По его мнению, цель Мухамедшина — «вызвать сочувствие у зарубежных мусульман» и получить новые пожертвования «для личного использования».

Гаджиев: «Чувствую вину за то, что слишком долго его защищал»

Гаджиев признаёт, что конфликт тяжёл и лично для него, поскольку долгие годы он защищал Мухамедшина.

Он вспоминает, что ещё в 2018 году, когда против Мухамедшина велось расследование о присвоении имущества общины, он публично поддерживал его.

Источник:
https://www.ohtuleht.ee/861919/uus-amma-kapp-politsei-uuris-kust-sai-islami-peavaimulik-40-000-eurot

Теперь он считает, что это была ошибка:
«Жалею, что мы не исключили его из общины ещё давно. Я фактически защищал его и скрывал его поведение, надеясь, что ситуация улучшится. Теперь вижу, что это было ошибкой».

Гаджиев добавляет, что общине было тяжело и неловко объяснять общественности, почему главный представитель ислама в Эстонии постоянно оказывается в скандалах — от упоминания в отчёте КАПО до участия в судебных делах, связанных с обвинениями в терроризме.

Гаджиев: «Я ждал много лет — теперь долг придётся взыскивать»

По его словам, Мухамедшин долгие годы не нес ответственность за использование квартиры общины, и накопился долг около 90 000 евро.

«Мы ждали от него годами, что он вернёт квартиру или погасит долг примерно в 90 000 евро», — сказал он.
Теперь, как отмечает Гаджиев, выбора не осталось:
«Мы вынуждены обратиться в инкассо и взыскать долг. Мы были слишком терпеливы, надеясь на добровольное решение».

Ильдар Мухамедшин — противоречивая фигура, вокруг которой конфликты не утихают

Ильдар Мухамедшин — один из самых известных и одновременно самых спорных представителей мусульманской общины Эстонии. Более 20 лет он был её лицом, получив религиозное образование в Саудовской Аравии.

Однако его деятельность сопровождалась чередой конфликтов:

• Дело Ивана Сазанакова (ISIS) — после ухода молодого прихожанина в Сирию Мухамедшина критиковали за недооценку рисков радикализации.
• Связь с судебными делами о терроризме — он выступал свидетелем в процессе Рамиля Халилова и Романа Манко.
• Упоминание в отчёте КАПО — за участие в политически напряжённых акциях и радикальные публикации о конфликте ХАМАС–Израиль.
• Споры вокруг имущества общины — расследование об использовании квартиры и автомобилей, долг в ~90 000 евро.
• Исключение из общины в 2024 году.
• Попытка создать новую религиозную организацию, столкнувшаяся с юридическими возражениями.

https://www.facebook.com/groups/295986910937457/permalink/2077761426093321

Imaamid väidavad, et Arukase 16 kinnistu ei ole tavaline hoone, vaid wakf-staatuses vara, mis nende sõnul tehti Tartu moslemite palvel 2020. aastal heategevusorganisatsiooni Dubai Charity toel ning kanti Araabia Ühendemiraatide wakfi registrisse. Nende sõnul osteti hoone eesmärgiga rajada sinna Tartu moslemite püsiv palveruum ning koguduse üldkoosolek kinnitas toona otsuse.

Postituse autorid märgivad, et palvemaja on viie aasta jooksul tegutsenud “aktiivse kogukonnakeskusena” ning selle müük oleks islami õiguse ja wakfi põhimõtete järgi keelatud. Imaamid väidavad, et wakfi vara võõrandamine ei ole lubatud ning isegi müügitulu kasutamine muudel eesmärkidel oleks religioosselt väär. 

Waqf on islamiõiguse järgi heategevuslik vara, mida ei tohi müüa ega muuks otstarbeks kasutada. Tartu juhtumis väidab Ildar Muhhamedšin, et Arukase 16 palvepaik oli just selline waqf’i vara

https://tartu.postimees.ee/8218787/moslemid-loodavad-ihaste-mosee-asemel-palveruumi-leida

Süüdistused varasemate annetuste kasutamise osas

Postituses viidatakse ka varasematele juhtumitele, kus nende sõnul müüdi kaks Dubai Charity poolt annetatud autot. Imaamide väitel selgitas koguduse jurist, et müügitulu plaaniti kasutada Tartu palvemaja remondiks, kuid nende sõnul seda ei tehtud. Nad väidavad, et raha “kulutati kõrvalisteks eesmärkideks”, ilma et oleks täpsemalt välja toodud, mida nad selle all silmas peavad.

Usuliste õiguste rikkumise väide

Imaamid kirjeldavad müügikavatsust kui usklike õiguste rikkumist ning väidavad, et see kahjustab Eesti mainet islami maailmas ja Araabia Ühendemiraatides, “kes aitasid palvemaja soetada”. Nad rõhutavad, et palveruum on kogukonna jaoks vaimne ja sotsiaalne keskus, mitte lihtsalt hoone.

Nõudmised koguduse juhatusele

Protestiavalduses esitatakse kaks põhinõudmist:

1. Müügi ja palvemaja staatuse muutmise viivitamatu peatamine ning müügikuulutuse eemaldamine.

2. Palvemaja puutumatuse tagamine ja õigus jätkata usutalitusi samas hoones.

Imaamid lisavad, et vastasel juhul kaalutakse pöördumist riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide poole.

Religioosne hoiatus Koraanist

Postituse lõpus tuuakse ära Koraani tsitaat (2:114), mis hoiatab pühade paikade sulgemise või hävitamise eest, mis imaamide sõnul iseloomustab kavandatava müügi tõsidust.

Gadzijev: “Allakirjutanud ei ole imaamid ning levitavad eksitavat infot”

Eesti Islami Koguduse MTÜ juhatuse liige Niazi Gadzijev lükkab tagasi kriitika, mille tema sõnul on sotsiaalmeedias esitanud grupp isikuid, kes väitsid end olevat imaamid. “Allakirjutanud isikutel ei ole imaami staatust ega õigust langetada hinnanguid Eesti Islami Kogukonna nõukogu liikmete tegevuse kohta,” ütles Gadzijev.

Tema sõnul oli üks kriitikutest ise koguduse juhatuses ajal, mil allkirjastati kokkulepe palveruumi rajamiseks suvilapiirkonda.
“Ta pani sellega aluse ‘aeglaselt tiksuvale pommile’, mille tagajärgedega peame nüüd tegelema,” märkis Gadzijev.

Vaidlus koguduse vara kasutamise üle

Gadzijev rõhutas, et tema kriitikud ei saa moraalist rääkida olukorras, kus nad on olnud uurimise all koguduse raha kasutamise tõttu.
“Kui nemad kõnelevad vastutusest ja moraalist, tuleb meenutada, et üks süüdistajatest oli kriminaalpolitsei uurimise all kogukonna raha isiklikuks tarbeks kasutamise tõttu,” sõnas ta.

Tema sõnul on samad isikud asunud süüdistama koguduse juhtkonda, samal ajal elades “kesklinna luksuskorteris”, mis on Gadzijevi väitel soetatud koguduse vajadusteks eraldatud raha eest.
“Korteri võlg on endiselt ligi 90 000 eurot, samal ajal kui osa koguduseliikmetest on sunnitud palvetama ruumides, kus all koguneb reovesi,” ütles ta. “Ükski religioon ei luba palvetada rüvedas kohas.”

Skandaalid ja kohtuvaidlused

Gadzijevi sõnul ei ole usaldusväärne ka kriitikute väidetav vaimulik autoriteet.
“Niinimetatud ‘vaimulik’ on ise olnud seotud mitme skandaali ja kohtuasjaga, sealhulgas sisuliselt koguduse vara omastamisega,” väitis Gadzijev. Tema hinnangul kahjustab selline tegevus kogukonna mainet. 2024 aastal olime sunnitud ta Eesti Islami Kogudusest väljaheitma.

https://kuuuurija.postimees.ee/7999297/kapo-aastaraamatusse-sattunud-eesti-peaimaam-ildar-muhhamedsin-tagandati

“Kahetseme, et sisemised vaidlused viiakse sotsiaalmeediasse”

Gadzijev ütles, et kogudus ei pea õigeks sisemiste küsimuste avalikku lahkamist.
“Kahetseme, et sisemised vaidlused viiakse sotsiaalmeediasse, kus levitatakse spekulatsioone ja kahjustatakse kogukonna mainet,” märkis ta.

Vaidluse uueks keskpunktiks on saanud Tartu lähedal asuv kogudusele kuulunud kinnistu, mida osa Tartu moslemeid kasutas mitteametliku palvekohana. Gadzijevi sõnul ei vastanud hoone aga ühelegi ohutus- ega hügieeninõudele.

“See oli amortiseerunud suvila, mitte mošee. Seal puudus toimiv kanalisatsioon, palveruumi all asus suur vaat, kuhu reovesi kogunes. Hoone vajas sisuliselt lammutamist,” selgitas ta.

Tema sõnul ei ole paljud kriitikud isegi tutvunud Tartu kinnistu tegeliku seisukorraga.
“Üks ‘imaamidena’ allkirjastanutest pole kordagi käinud Ihaste Arukase 16 kinnistul ega tea, et seal puuduvad veevarustus ja kanalisatsioon ning linn ei luba sinna palvemaja rajada. Kohalikud elanikud on samuti selle vastu.”

Gadzijev rõhutas, et vajalik on leida Tartus väärikas ja toimiv alternatiivne koht, kus usklikud saaksid palvetada.

Koguduse juhatus otsustas kinnistu võõrandada, mis on toonud kaasa Muhhamedšini süüdistused, nagu oleks tegu olnud islami õiguse järgi keelatud waqf’i – religioosse annetuse – müügiga. Gadzijev lükkab väite tagasi: “ Ei ole ühtegi vastuolu Eesti ega  islami seadustega, millepärast ei tohi lagunenud palvemaja müüa ja kasutada müügist saadud vahendeid uue palvemaja rajamiseks ”

Rünnakute tegelik eesmärk välisriikide moslemite tähelepanu ja toetuse võitmine.

Gadzijevi sõnul levitatakse valeteavet ka kogudusele annetatud sõidukite kohta.
“Väidetakse, et nõukogu müüs kaks kogukonnale annetatud autot, mida ta ise ja tema abikaasa kasutasid. Tegelikult läks müügist saadud raha moslemite matmispaikade Liiva ja Maardu kalmistul korrastamiseks ning ‘Moslemi kalmistu’ tähise valmistamiseks,” selgitas Gadzijev.

Tema hinnangul on rünnakute tegelik eesmärk välisriikide moslemite tähelepanu ja toetuse võitmine.
“Ta üritab kujutada end ‘usklike õiguste eest võitlejana’, et saada uusi annetusi isiklikuks kasutamiseks,” lisas Gadzijev.

Gadzijev: „Tunnen süüd, et hoidsin Muhhamedšini liiga kaua kaitse all“

Gadzijev ütleb, et praegune konflikt on valus ka isiklikult, sest ta ise aitas aastaid kaasa olukorra püsimisele. Ta meenutab, et juba 2018. aastal, kui Muhhamedšin sai kahtlustuse koguduse vara omastamises, seisis ta tema kõrval.

https://www.ohtuleht.ee/861919/uus-amma-kapp-politsei-uuris-kust-sai-islami-peavaimulik-40-000-eurot
„Kogudus on mulle teadaolevalt rahul Ildar Muhhamedšini tegevusega ja minu arvates ei ole ta kogudusele mingit kahju tekitanud,“ ütles Gadzijev toona Õhtulehele. „Miks viiakse läbi kriminaalmenetlust juhul, kui kogudusel ei ole Muhhamedšini tegevuse osas pretensioone?“

Nüüd tunnistab Gadzijev, et see oli eksimus.
„Tunnen süüd, et me ei heitnud Muhhamedšini kogudusest välja juba ammu. Ma sisuliselt kaitsesin teda ja varjasin tema käitumist, lootes, et olukord laheneb. Tagantjärele näen, et see oli viga,“ ütles ta.

Gadzijevi sõnul on kogukonnale piinlik, et inimene, kes oli aastaid Eesti islami esindaja, sattus korduvalt vastuolulistesse olukordadesse.
„Oleme pidanud avalikkusele seletama, miks islami koguduse liider satub pidevalt skandaalidesse — kord KAPO aastaraamatusse, kord kohtusse terrorikuritegudes kahtlustatuid kaitsma, siis jälle olukorda, kus ta jääb ise koguduse vara kasutamisega seotud probleemidesse,“ märkis ta.

„See on olnud kogudusele valus ja piinlik, ning kahju, et me ei sekkunud varem.“

Gadzijev: „Olen oodanud aastaid – nüüd tuleb võlg sisse nõuda“

Gadzijev ütleb, et Muhhamedšin ei ole aastaid võtnud vastutust kogudusele kuuluva korteri kasutamise eest ning tema sõnul on kogunenud märkimisväärne võlgnevus.
„Oleme oodanud temalt aastaid, et ta tagastaks korteri või maksaks ära umbes 90 000 euro suuruse võla,“ ütles Gadzijev.

Tema sõnul ei jäta praegune olukord enam valikuid.
„Näen nüüd, et peame pöörduma inkasso poole, kes selle summa Muhhamedšinilt sisse nõuaks. Oleme olnud liiga kannatlikud ja leebed, lootes, et ta täidab oma kohustuse vabatahtlikult,“ märkis Gadzijev.

Ildar Muhhamedšin – vastuoluline endine vaimne liider, kelle ümber konfliktid ei vaibu

Ildar Muhhamedšin on Eesti islamikogukonna üks kõige tuntumaid ja samal ajal kõige vastuolulisemaid figuure. Tema nimi on Eesti islami kõrval seisnud üle kahekümne aasta, kuid tema ümber puhkenud konfliktid ja avalikud skandaalid on teinud temast vastuolulise tegelase nii kogukonna sees kui väljaspool.

. Eestis sündinud, Saudi Araabias islamiõpinguid saanud Muhhamedšin juhtis aastakümneid Eesti moslemikogukonda ning esines sageli meedias usuasjade kommentaatorina.

Tema tegevust on aga saatnud hulk konflikte:

• ISIS-e juhtum

2015. aastal lahkus tema kogudusest noor moslem Ivan Sazanakov, kes liitus Süürias ISISega. Muhhamedšin väitis, et ei märganud radikaliseerumise märke, kuid kapo tõi hiljem välja, et tema kogudus oli varasemalt radikaliseerumise ohte alahinnanud.

Seotus terrorismikohtuasjadega

2015. aastal ilmus Muhhamedšin tunnistajana Harju maakohtusse terrorismikuritegudes süüdistatavate Ramil Khalilovija Roman Manko protsessil. Ta kinnitas, et tunneb süüdistatavaid kui koguduse liikmeid, ning esitas kohtule usuterminoloogia sõnastiku, millega kaitsjad püüdsid pehmendada Khalilovi ja Süüriasse ISIS-ega liitunud Ivan Sazanakovi kirjavahetuse tõlgendust.

Samal ajal ringlevad ringluses fotod Sazanakovist relvadega Süürias, mis tekitas avalikkuses küsimusi Muhhamedšini hinnangute ja tema rolli kohta kogukonnas aset leidnud radikaliseerumise märkamisel.

2016.  

• Kapo tähelepanu

Kaitsepolitsei aastaraamat on viidanud Muhhamedšini osalemisele poliitiliselt pingestatud meeleavaldustel ning toonud esile tema äärmuslikud sotsiaalmeediapostitused Hamasi ja Iisraeli konflikti teemal.

• Vaidlused koguduse varaga

Muhhamedšini suhtes algatati uurimine seoses koguduse korteri ja annetatud autode kasutamisega. Prokuratuur lõpetas menetluse oportuniteediga. Koguduse väitel on tema kasutuses oleva korteriga seotud ligi 90 000 euro suurune võlg, mille tagastamist on aastaid oodatud.

• Väljaheitmine kogudusest

2024. aastal arvati Muhhamedšin Eesti Islami Kogudusest välja. Nõukogu rõhutab, et tal ei ole enam volitust kogukonna nimel esineda.

• Katse luua uus kogudus

Pärast väljaheitmist alustas ta uue organisatsiooni loomist, kuid registreerimine takerdus vaidlusesse, kas ühenduse nimes võib kasutada sõna Eesti muftiaat, mis võib avalikkust eksitada.

Nimelt sai Eesti islami kogudus protestiavalduse endiselt peavaimulikult ja tema lähikondsetelt, sest nende sõnul on Arukase 16 maja saadud kingitusena, mille müümine on seega islamiõiguse järgi keelatud. Nimelt sai Eesti islami kogudus protestiavalduse endiselt peavaimulikult ja tema lähikondsetelt, sest nende sõnul on Arukase 16 maja saadud kingitusena, mille müümine on seega islamiõiguse järgi keelatud.

Seotud Araabia rahadega

Tegelikult ulatub asi protestist ja pisikesest majast kaugemale – imaam Ildar Muhhamedšin heideti mullu kogudusest välja, sest ta oli kohtus mõistetud süüdi koguduse vara isiklikuks tarbeks kasutamises. Nüüd paneb ta aga koguduse praeguse juhatuse tegemisi pahaks ja loodab uue usuühenduse luua.

Protestiavalduse kirjutas Ildar Muhhamedšin koos abikaasa Liya Makhmutova ja Rifkat Garajeviga. Nad on lähikondlased, ent kõik on kuulunud või kuuluvad ka Eesti islami kogudusse, selle juhatusse või nõukogusse. Liya Makhmutova on ka usuõpetaja, šariaaditeaduste doktorant.

Üheskoos heideti koguduse praegusele juhatusele ette, et müüki ei pandud üksnes hoone, vaid usukeskus. «Kujutage ette, et on luteri kogudus ja et siis keegi hakkab kirikut müüma,» selgitas Muhhamedšin Tartu Postimehele.

Ta lisas, et Arukase 16 kinnistut ei tohigi islamiõiguse järgi müüa, sest see saadi aastate eest Araabia Ühendemiraatidest Dubai Charity annetuse eest, mõelduna usulisteks ja heategevuslikeks eesmärkideks. Ehk tegu on waqf-varaga, mille müük on keelatud.

Seejuures, oma vastumeelsust Ihaste palvemaja müümise mõttele väljendasid nad juba mullu, kui kogudusele avaliku pöördumise tegid. See on leitav rus.postimees.ee uudisest.

Eesti islami koguduse juhatuse liige Nijazi Gadžijev võtab vastumeelsust aga saboteerimisena. Ka müügikuulutust ei rutata veel maha võtma, kasvõi põhjusel, et protestikirjas on küsitavaid fraase.

Näiteks kirjutavad pöördujad Eesti moslemite imaamide nimel, aga sellenimelist organisatsiooni Eestis pole. «Ja Liya Makhmutova on Ildar Muhhamedšini abikaasa, aga naised ei tohiks end üldsegi imaamiks kutsuda,» tõi Gadžijev teisegi näite, miks ei ole neil tema sõnul õigust koguduse tegevust hukka mõista.

Siseministeerium probleemi ei näe

Riiklust vaatevinklist Ihaste aiamajakese müümisel probleeme pole. «Hoone omanik on Eesti islami kogudus, kel on õigus otsustada talle kuuluva kinnisvara võõrandamine,» teatas siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Ilmo Au. «Protesti avaldavad isikud aga ei kuulu Eesti islami kogudusse, mistõttu nende protest ei ole võõrandamisel õiguslikult siduv ega saa seega olla ka võõrandamist takistav.»

Ildar Muhhamedšin loob seejuures uut moslemikogudust ning ta tunnistas, et soovib uue seda teha ka seepärast, et ei pea praeguse Eesti islami koguduse juhatuse tegevust õigeks ega läbipaistvaks.

Nijazi Gadžijevi hinnangul ongi protestijad aga müügile vastu pigem selleks, et endale hoogu juurde saada.

«Eesti islami koguduse juhatuse liige Nijazi Gadžijev võtab vastumeelsust aga saboteerimisena.«

Usuühendusi registreeriv Tartu maakohtu registriosakond jättis mais uue koguduse registreerimata, viidates dokumentide puudustele. Kohus tugines siseministeeriumi eksperdihinnangule, et nimi «Eesti moslemite muftiaat kogudus» on eksitav. Ehk tekkis vaidlus, kas ühenduse nimes tohib olla sõna «muftiaat».

Kumbki leer alla ei anna

See sõna oli kohtu hinnangul eksitav seetõttu, et «muftiaat» on peamiselt postsovetlike ja Kagu-Euroopa riikide haldusterritoriaalne üksus, mis on mufti järelevalve all. «Eestis sellist islami vaimulikku ei ole, seega ei eksisteeri Eestis ka muftiaati,» tsiteeris kohus eksperdihinnangut.

Uue koguduse loomine jätkub, kuid nii ongi tekkinud islamiusuliste seas vastasseis, kus kumbki pool ei paista järele andvat. Protestijad on valmis asja ajama ka Araabia Ühendemiraatide kaudu, kust pärines toetus palvela soetamiseks.

«Suur mure on, et praegune koguduse juhtkond teeb, mida ise soovib,» heitis ette Ildar Muhhamedšin. Nii olevat ka Arukase 16 kinnistu müümine juhatuse siseasi, mitte koostöö liikmetega. Või nagu ka protestiavalduses märgiti, müüs kogudus mullu maha kaks autot, millest saadud raha pidi minema just Ihaste palvekoha remondiks. Aga ei olevat läinud.

Eesti islami koguduse juhatuse liige Nijazi Gadžijev selgitas, et selle raha eest tehti korda kaks hauaplatsi. Üks Maardus, teine Tartus.

Kokkuvõttes ei usu Gadžijeve, et Muhhamedšini plaan uus kogudus luua läbi läheb. «Tartu maakohus ka ei soovinud. Kahjuks on tema biograafia halb, kriminaalmenetlus ja skandaalid,» märkis ta. Nimelt kutsuti Ildar Muhhamedšin mullu koguduse peavaimuliku kohalt tagasi, sest mõisteti süüdi koguduse vara isiklikuks tarbeks kasutamises.

Seni on protesti tulemus vaid üheksa tuhande euro jagu langenud kinnistu müügihind, Arukase 16 saab nüüd soetada 120 000 euro eest. Ent kogudus ei näe muud võimalust, kui müügiplaaniga edasi minna. «Seal pole võimalik jätkata, naabrid on vastu,» tõdes Nijazi Gadžijev. «Hea oleks koos linna või kogukonnaga uus üüripind saada, mitte et ainult kogudus lahendab seda, sest me tahame sellega ju lahendada ka naabrite muret.»

Ihaste elanikud on aastaid kurtnud, et islamiusulised kasutavad Arukase tänava üht aiamaja palvekohana. Nüüd on see müüki pandud ja kogudus otsib uut kohta.

Mõte Ihastes väike päevinäinud maja koos aiaga aadressil Arukase 16 müüki panna tekkis Eesti islami kogudusel suvel. Siis selgitas koguduse juhatuse liige Nijazi Gadžijev, et nad taotlesid Tartu linnavalitsuselt projekteerimistingimusi uue hoone ehitamiseks kinnistule.

Uut maja kogudus ehitada siiski ei tahtnud, kinnisvaraekspertide hinnangul olevat ehitusloaga kinnistut lihtsam müüa.

asemele võib kerkida maja

На прошлой неделе благодаря поступившему сигналу Сельскохозяйственный и продовольственный департамент Эстонии (PTA) выявил незаконный религиозный забой овец в деревне Асерияру, в волости Виру-Нигула (Ляэне-Вирумаа).

Получив информацию о возможном правонарушении, Сельскохозяйственный и продовольственный департамент Эстонии (PTA) оперативно направил на место происшествия четырех сотрудников. “Мы действовали незамедлительно, поскольку по указанному адресу нет официально зарегистрированной бойни, а значит, убой животных там запрещен“, — пояснил руководитель отдела здоровья и благополучия животных PTA Олев Калда.

На указанной территории представители департамента обнаружили 24 туши овец с уже снятой шкурой и две необработанные туши, а также внутренности и другие побочные продукты животного происхождения. В это же время в загоне находились еще 14 немаркированных овец, ожидавших забоя.

Из-за необходимости как можно быстрее взять ситуацию под контроль, к операции были привлечены и сотрудники быстрого реагирования Департамента полиции и погранохраны.

„Забой производился в ужасно антисанитарных условиях. Мы дали владельцу овец указание немедленно прекратить действия, что и было исполнено“, — рассказал Калда. На месте, помимо владельца участка, находились еще трое человек. По словам собственника, забой и переработка овец велись с целью продажи мяса мусульманским покупателям.

Закон допускает религиозный забой сельскохозяйственных животных только для нужд членов какого-либо одного религиозного объединения и только после подачи соответствующего заявления и получения разрешения от PTA. Одним из обязательных условий является то, что забой должен происходить на предприятии, у которого имеется специальное разрешение и которое соответствует всем требованиям по гигиене и благополучию животных.

Мясо 26 уже убитых овец и внутренности были признаны непригодными для употребления в пищу. Их утилизацией занималась компания AS Vireen.

PTA продолжает разбирательство по данному делу.