Kogu kiitus kuulub Allahile viisil, mis on Talle sobilik. Ma tunnistan, et ei ole kedagi teenimist väärt peale Allahi, kel pole ühtegi partnerit ning et Muhammad on Tema sulane ja sõnumitooja.

Kallis moslemid,
aeg tähendab hulka hetki ja võimalusi inimeste eludes. See on nende võimalus teenida Jumala tasu ja heakskiit. Kõigekõrgem Jumal ütleb Koraanis Azzilzaali suuras: “Ja kes teeb kübeme kaalu võrra head, saab seda näha.” (99:7)

Kõigekõrgem Jumal on mitmel korral vandunud Koraanis aja nimel. Kõigekõrgem Jumal ütleb Al-Fadžri, Ad-Duha ja Al-Leil suurades: “Koidiku nimel”; “Ja kümne päeva nimel” (89:1-2); “Hommikuvalguse nimel”; “Ja öö nimel kui see katab pimedusega.” (93:1-2) “Öö nimel, kui see katab.”; “Ja päeva nimel kui see ilmub.” (92:1-2)

Samuti ütleb Kõigevägevam Jumal Koraanis Al-Inšiqaaqi, Al-‘Asri ja Al-Muddathiri suurades: “Nii et ma vannun ehakuma nimel.”; “Ja öö ja selle nimel, mis see sisse mähib.“ (84:16-17) „Aja nimel“ (103:1) „Ja öö nimel, kui see taganeb.“; „Ja hommiku nimel kui see valgustab.“ (74:33-34)

Jumala sulased,
aeg on tõesti üks heldemaid õnnistusi, mis meie eludes on, kui mitte isegi kõige heldem õnnistus. Kõigekõrgem Jumal ütleb Al-Israa suuras: „Ja Me oleme teinud öö ja päeva kaheks märgiks; ja Me kustutasime öö märgi ja tegime päeva märgi nähtavaks, et te võiksite otsida heldust oma Issandalt ja teada aastate arvu ja (aja) arveldust. Ja Me selgitasime kõik detailselt.“ (17:12)

Mis puutub meie aja hästi kasutamisesse, siis see on õnnistus Jumalalt, mille kohta prohvet Muhammad (rahu olgu temaga) on öelnud: „Kasutage ära (võimalust) viie asja osas enne viit asja: oma noorust enne oma vanadust, oma tervist enne oma haigust, oma rikkust enne oma vaesust, oma vaga aega enne oma hõivatust ja oma elu enne oma surma.“

Prohvet Muhammad (rahu olgu temaga) õpetas oma kaaslasi (olgu Jumal nendega rahul) vastavalt neile põhimõtetele. Tal oli kombeks neile öelda: „Ja kõige hea osas ole püüdlik selles, mis sulle kasu toob ja otsi abi Jumalalt ja ära ole võimetu seda tegema.“ Nad kasutasid oma aega hästi ja olid eeskujudeks inimkonnale. Läbi oma, heade tegude ja kasuliku teadmise, mis nad kinkisid, süütasid nad justkui valguse tõrvikud üle kogu maailma. Nende raske töö tulemusena on islam väga laialt levind.

Meie prohveti kaaslased (olgu Jumal nendega rahul) ei raisanud aega mõttetute asjade peale.
Ebaproduktiivne olemine on raiskamine, mille kohta prohvet Muhammad (rahu olgu temaga) hoiatas oma kaaslasi järgnevalt, öeldes: „On kaks õnnistust, mille paljud inimesed kaotavad: tervis ja vaba aeg heade tegude tegemise jaoks.“ Teisiõnu, need inimesed, kes ei kasuta ära oma head tervist ja vaba aega heade tegude tegemise jaoks, on kaotajad.

Kallid moslemid,
see on õnnistus Kõigevägevamalt Jumalalt, et inimesed saavad kasutada oma aega, et see aitaks neil oma Loojat teenida. See on samuti jumalik õnnistus, mis õigusega kutsub inimesi sellest kasu lõikama. Al-Hasan Al-Basri on öelnud: „Ükski uus päev ei koida meile ilma, et ta ütleks meile: „Inimesed, ma olen uus päev ja ma olen tunnistajaks teie tegudele. Kui päike loojub, ei tule ma teie juurde kunagi tagasi enne Ülestõusmispäeva.“
Me peaksime olema teadlikud oma aja väärtuse osas ja teadlikud selle aja hulga osas, mis meie kasutuses on. Me peaksime kasutama oma aega heade tegude tegemiseks ning mitte oma aega raiskama. Seetõttu muretsevad vagad inimesed vähem sellepärast, mis on juba juhtunud ja keskenduvad rohkem sellele, mis on tulemas. Nad kasutavad ära võimalusi, mis iga päev annab selleks, et teha head. Al-Hasan Al-Basri on öelnud: „Elu on kolm päeva: eilne on läinud kõige sellega, mis ta tõi. Homset on sul raske teada. Aga tänane on täielikult sinu ja sa saad investeerida (headesse) tegudesse.“

Kuigi islam kutsub inimesi üles kasutama oma aega hästi, ei suhtu see aga halvasti kasulikku lõõgastumisesse. Meil on vabadus luua graafik, kuidas me kasutame oma aega päeval ja öösel. Me peaksime pidama lugu kokkulepitud kohtumistest ja oma töötundidest ning näitama üles lugupidamist aja väärtuse suhtes läbi aja hea planeerimise.
Me peaskime samuti mõtlema selle üle, mis meil on nii selles kui tulevases elus. Edukas moslem on see, kellele on antud Jumala juhatus ning kes lõikab kasu kuudest, päevadest ja tundidest, et saada Kõikvõimsa Jumalaga lähedasemaks ning seda läbi siiraste tegude ja lootuses saada osa jumalikest õnnistustest Paradiisi otsimise läbi ning samuti saada kaitse Põrgu eest.

Kallid moslemid,
me peaksime läbi kogu oma elu ajast kasu lõikama. Aeg saab olema kas tunnistaja sinu heaks kui sa seda korralikult kasutad või sinu vastu, kui sa seda halvasti kasutad.

Need, kes raiskavad aega, lasevad raisku iga võimaluse, et saavutada lähedus Kõigekõrgema Jumalaga ning et end parandada. Ibn Mas’uud (olgu Jumal temaga rahul) ütles: „Ma ei ole kunagi midagi kahetsenud nii palju kui seda, et kui päev lõppeb ja toob minu surma lähemale, ilma et ma oleks suutnud suurendada oma häid tegusid.“

Islam paneb suurt rõhku palvusele, mis on tähtsaim religioosne kohustus. Kõigekõrgem Jumal on öelnud Koraanis An-Nisaa suuras: „Tõesti, palvus on määratud usklikele (kohustuseks) kindlatel aegadel.“ (4:103)
Need, keda meist on õnnistatud noorusega, peaksid kasutama oma aega targalt, sest kui me saame vanemaks, saab olema palju raskem olla produktiivne. Hafsa ibn Sirin ütles: „Oo minu noored kaaslased, tehke end hõivatuks tööga, sest ma näen töö tõelist väärtust läbi teie.“

Olgu Jumala rahu ja õnnistused prohvet Muhammadi (rahu olgu temaga), tema pere ja kaaslastega.
Olgu Jumal rahul õigesti juhatatud kalifiide: Abu Bakri, Umari, Uthmani ja ’Aliga ning kõigiga, kes järgivad neid heas kuni Viimse Kohtupäevani.
Oo Jumal, võta vastu meie palved ja teenimine.
Oo Jumal, juhata meid õigel teel ja tee meid nende seast, kelle peale Sa paned oma armu.
Oo Jumal, võta vastu meie head teod ja andesta meile meie patud.
Oo Jumal, võta meid vastu Sinu teenimiseks ja islami ja moslemite teenimiseks.

Kiitus olgu Jumalale, kes andestab vead ja eksimused; kes võtab vastu patukahetsuse oma sulastelt ja andestab patud. Ma tänan ja kiidan Teda ning pöördun patukahetsuses Tema poole ja palun Temalt andestust. Ma tunnistan, et ei ole teist jumalat peale Allahi üksinda, ilma partneriteta ja ma tunnistan, et meie prohvet Muhammad on Tema sulane ja sõnumitooja, keda toetati imedega. Olgu Jumala õnnistused ja rahu tema, tema pere, kaaslaste ja nendega, kes teda järgivad heas kuni Viimse Kohtupäevani.

Kallid moslemid,
Täna räägime andestuse palumise erilisusest ja selle tähtsusest.
Teadke, Jumala sulased, et Jumal on meil käskinud patukahetsuses Tema poole pöörduda ning paluda Temalt meie pattude eest andestust ning seda paljudes Püha Korani värssides. Jumal on end kirjeldanud ka kui Rohkelt Andestavat, Patu Andestajat ja Andestuse Omajat. Ta on kiitnud andestuse palujaid ja lubanud neile parima tasu ning kõik see viitab andestuse palumise tähtsusele, selle erilisusele ning meie vajadusele selle järele.

Jumal on meile jutustanud oma prohvetitest (rahu olgu nendega) ja sellest, kuidas nad palusid oma Issandalt andestust ja pöördusid patukahetsuses Tema poole. Ta on maininud ka meie esivanemaid Aadamat ja Eevat (rahu olgu nendega), et nad ütlesid: “Nad ütlesid: “Meie Issand, me oleme iseendi vastu ülekohtu teinud ja kui Sa ei andesta eile ega ole meiega armuline, siis me saame kahtlemata olema kaotajate hulgast.”” (Araaf: 23)
Samuti mainis Ta meile Noad (rahu olgu temaga), kes ütles: “Ja kui Sa ei andesta mulle ega ole minuga armuline, olen ma kaotajate hulgast.” (Hud: 47)
Samuti mainis Ta Moosest (rahu olgu temaga), kes ütles: “”Mu Issand, ma olen tõesti iseenda vastu ülekohut teinud, nii et andesta mulle.” Ja Ta andestas talle; tõesti, Ta on Andestav, Armuline.” (Al-Qasas: 16)
Ta mainis oma prohvet Taavetit (rahu olgu temaga): “Ja ta palus oma Issandalt andestust ja langes maha (täis)kummarduses ja pöördus patukahetsuses (Jumala poole).” (Saad: 24)
Oma prohvet Saalomoni (rahu olgu temaga) mainis Ta, et ta ütles: “Mu Issand, andesta mulle ja kingi mulle kuningriik, mis ei saa kuuluma kellelegi peale mind, tõesti, Sa oled Kinkija.” (Saad: 35)
Mis puutub aga viimasesse sõnumitoojasse, meie prohvet Muhammadisse (rahu olgu temaga), siis temale andis Jumal järgmise käsu: “Ja palu andestust oma patule ja usklikele meestele ja usklikele naistele ja Jumal teab sinu liikumist ja sinu puhkepaika.” (Muhammad: 19)
Ta on käskinud ka meil andestust paluda, öeldes: “nii et võtke sirge tee Tema juurde ja paluge Temalt andestust.” (Fussilat: 6)
Al-Qudsi hadiithis ütleb Kõigekõrgem Jumal: “Mu sulased, tõesti te patustate öösel ja päeval ja Ma andestan kõik patud. Nii et paluge Minult andestust ja Ma andestan teile.” (Muslim)

Anas ibn Malikilt (olgu Jumal temaga rahul) on edastatud: “Ma kuulsin Jumala sõnumitoojat (rahu olgu temaga) ütlemas: “Kõigekõrgem Jumal ütles: “Oo Aadama poeg (st inimene)! Seni kuni sa palud mind ja loodad Minu peale, andestan ma sulle ükskõik, mis sinu poolt on tehtud ja Ma ei hooli sellest. Oo Aadama poeg! Kui sinu patud ulatuksid taeva pilvedeni ja siis palud sa Minult andestust, andestan Ma sulle ja Ma ei hooli sellest. Oo Aadama poeg! Kui sa tuled minu juurde umbes (terve) maa täie pattudega ja siis kohtad Mind ilma Mulle ühtegi partnerit omistamata, tulen Ma sinu juurde umbes nii suure koguse andestusega.””” (Tirmidhi)

Õiglaste Jumala sulaste olukord on selline, et kui nad sooritavad pattu või teevad enda vastu ülekohut, kiirustavad nad patukahetsuse juurde ja paluvad jätkuvalt andestust. Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) on öelnud: „Kes palub jätkuvalt andestust, sellele teeb Jumal igast murest tee välja, igast kitsikusest väljapääsu ja annab talle elatist, kust ta ise seda ei oska oodata.“ (Abu Dawud)
Selline on nende komme ja olukord Kõigekõrgema Jumalaga ja selline on andestuse paluja olukord koguaeg. Ja kuidas nad saaks mitte andestust paluda, kui Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) on öelnud: „Jumala nimel, ma palun tõesti Jumalalt andestust ja pöördun patukahetsuses Tema poole rohkem kui seitsekümmend korda päevas.“ (Bukhari)

Kallid moslemid,
Andestuse palumisel on suuri kasulikke omadusi. Mainime neist järgnevaid:
1. Selle läbi andestatakse patud ja pühitakse ära halvad teod, nagu on öeldud hadiithis:
„Paluge minult andestust ja Ma andestan teile.“ Samuti nagu on öelnud Kõigekõrgem Jumal: „Ja kes teeb halba või teeb ülekohut enda vastu (ja) siis palub Jumalalt andestust, leiab Jumala olevat Andestava (ja) Armulise.“ (An-Nisaa: 110) „Oo Aadama poeg (st inimene)! Seni kuni sa palud mind ja loodad Minu peale, andestan ma sulle ükskõik, mis sinu poolt on tehtud ja Ma ei hooli sellest. Oo Aadama poeg! Kui sinu patud ulatuksid taeva pilvedeni ja siis palud sa Minult andestust, andestan Ma sulle ja Ma ei hooli sellest.”

2. See annab kaitse karistuse ja piina eest:
Abu Muusa Al-Aš’ari (olgu Jumal temaga rahul) on öelnud: “Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) oli kaks kaitset ning üks võeti ära (ja see on prohvet (rahu olgu temaga)) ning teine jäi alles: “Ja Jumal ei karista neid sel ajal, kui sa oled nende seas ja Jumal ei karista neid sel ajal, kui nad andestust paluvad.” (Koraan 8:33) Mis puutub prohvetisse (rahu olgu temaga), siis tema on läinud, kuid andestuse palumine on teie seas olemas kuni Ülestõusmispäevani.” (Ahmad)

3. See viib ära muresid, toob elatist ja on väljapääsuks kitsikustele:
Abu Dawudi ja Ibn Maadža hadiithikogumikes on Abdullah ibn ‘Abbaasilt (olgu Jumal rahul tema ja tema isaga) edastatut, et Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) ütles: “Kes palub jätkuvalt andestust, sellele teeb Jumal igast murest tee välja, igast kitsikusest väljapääsu ja annab talle elatist, kust ta ise seda ei oska oodata.“ (Abu Dawud)

4. See on vihma mahasadamise, vara, järeltulijate ja taimede kestvuse ning vee olemasolu põhjuseks:
Kõigekõrgem Jumal on öelnud oma prohveti Noa (rahu olgu temaga) kohta, et ta ütles oma rahvale: „Ja ma ütlesin: „Paluge oma Issanda andestust, tõesti, Ta on Rohkelt Andestaja. Ta saadab taeva(st) (vihma) teie peale rohkelt ja Ta annab teile kasvu varas ja lastes ning teeb teile aiad ja teeb teile jõed.“ (Noa: 10-12)
Prohvet Huudi (rahu olgu temaga) kohta ütles Ta, et ta ütles oma rahvale: „Oo mu rahvas, paluge oma Issanda andestust, siis pöörduge patukahetsuses Tema poole ja Ta saadab taeva(st) (vihma) teie peale rohkelt ja kasvatab teid jõus lisaks teie jõule ja ärge pöörduge ära kurjategijatena.“ (Hud: 52)

5. Rohke andestuse palumine ja patukahetsus toovad kaasa jumaliku armu ja headuse ning edu selles ja tulevases maailmas:
Nii nagu on öelnud Kõigekõrgem Jumal: „Kui te vaid otsiks Jumalalt andestust, et teiega võidaks olla armulised.“ (An-Naml: 46)
Kõigekõrgem Jumal on öelnud: „Ja pöörduge kõik patukahetsuses Jumala poole, oo usklikud, ehk saate olema edukad.“ (An-Nuur: 31)
Seega on sidunud Kõigevägevam Jumal armu, edu, pääsemise ja edukuse järjepideva andestuse palumise ja pattude kahetsemisega.

6. See vihastab Saatanat:
Prohvet (rahu olgu temaga) on hadiithis öelnud: „Saatan ütles: „Ja Sinu au nimel, ma ei jäta sinu sulaste eksiteele viimist seni, kuni nende kehades on hinged.“ Siis ütles õnnistatud ja kõigekõrgem Issand: „Ja minu au ja suursugususe nimel, Ma jätkan neile andestamist seni, kuni nad Minult andestust paluvad.“ (Al-Hakim, Al-Baihaqi)
Mõningatel õiglastelt eelkäijatelt on tulnud ütlus: „Keegi teist väsitab ehk oma saatanat nii nagu ta väsitab oma kaamlit.“

7. Andestuse palujad on kõige kergema ja vähema koormaga inimesed:
Abdullah ibn Bisr (olgu Jumal temaga rahul) ütles: “Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) ütles: “Rõõmusõnumid sellele, kes leiab oma käsikirjas rohkelt andestuse palumist!“

Jumala sulased,
Andestuse palumine on osa islamist igal ajal, kuid osad ajad ja olukorrad on erilised, kus on andestuse palumine veel erilisema tähtsusega. Näiteks on soovituslik paluda andestust pärast Jumala teenimise tegude lõpetamist nagu näiteks palvuse, paastumise ja palverännaku järel. Seda selleks, et pühitaks ära need vead või puudused, mis selles teos aset leidsid. Niimoodi on näiteks seda soovituslik teha ka just pärast viit igapäevast kohustuslikku palvust. Prohvetil (rahu olgu temaga) oli kombeks pärast tasliimiga (ütlus: „assalamu alaikum wa rahmatullah“) palve lõpetamist kolm korda Jumalalt andestust paluda, sest igal Jumala sulasel võib palves esineda mingi puudus tema hajameelsuse või unustamise tõttu.

Samuti on soovituslik paluda andestust ööpalvuse järel. Kõigekõrgem Jumal on öelnud jumalakartlike kohta: „Neil oli kombeks ööst vähe magada ja paluda koidikueelsel ajal andestust.“ (Ad-Dhaariyaat: 17-18)
Samuti on kõigekõrgem Jumal öelnud: „ja need, kes paluvad koidueel andestust.“ (Aali Imraan: 17)
Samuti on andestuse palumine soovituslik Arafati juurest äraminemise ja sealolemise lõpetamise järel. Kõigekõrgem Jumal on öelnud: „Siis lahkuge sealt, kust (kõik) inimesed lahkuvad ja paluge Jumala andestust; tõesti, Jumal on Andestav (ja) Armuline.“ (Al-Baqara: 199)

Samuti on andestuse palumine soovituslik koosistumiste järel, sest prohvet (rahu olgu temaga) käskis sellel, kes tõuseb koosistumiselt, öelda: „Subhaanak Allaahumma wa biHamdika, astaghfiruka wa atuubu ileika.“ („Olgu Sa ülistatud oo Jumal ja kiidetud, ma palun Sinu andestust ja pöördun patukahetsuses Sinu poole.“)
’Aaiša (olgu Jumal temaga rahul) on edastanud, et Jumala sõnumitoojal (rahu olgu temaga) oli koosistumisele istumisel või palvetamisel öelda mingid sõnad ja Aaiša küsis temalt nende sõnade kohta ja ta ütles: „Kui keegi räägib head, on see nendele (sõnadele) pitseriks kuni Ülestõusmispäevani ning kui ta räägib midagi muud, siis see on talle patu ärapühkijaks: „Subhaanak Allaahumma wa biHamdika, astaghfiruka wa atuubu ileika.“ (An-Nasaa’i)

Me palume Jumalat, et Ta teeks meid andestuse palujate ja patukahetsejate hulgast; et Ta andestaks meile meie patud ja võtaks vastu meie patukahetsuse; tõesti, Ta on Kõigekuulev ja lähedal.

Kallid moslemid,
Äl-Kähf (Koobas) on Meka suura, mis ilmutati ühes tükis nagu Yusufi suura. See koosneb erinevatest lugudest ja möödunud uudistest, mille Jumal on teinud manitsuseks usklikele nagu Ta on öelnud: “Me oleme kahtlemata saatnud teile alla selged värsid ja näited neist, kes lahkusid enne teid ning manitsuseks jumalakartlikele.“

Selle eriliseks omaduseks on see, et prohvet (rahu olgu temaga) kutsus üles lugema seda suurat reedeti. Abu Sa’iid Al-Khudri (olgu Jumal temaga rahul) on edastanud, et prohvet (rahu olgu temaga) ütles: „Kes loeb Äl-Kähfi suurat reedel, sellele paneb Jumal särama valguse kahe reede vahel.“
Ta (rahu olgu temag) kutsus üles ka seda õppima ja ilusti lugema, et saada järgmine tasu, öeldes: „Kes loeb Äl-Kähfi suurat selliselt nagu see ilmutati, sellel saab olema valgus Ülestõusmispäeval.“
Selle tähtsa suura üheks eriliseks omaduseks on ka see, et see on üheks põhjuseks, mis kaitseb Jumala sulast Antikristuse katsumuse eest. Prohvet (rahu olgu temaga) on öelnud: „Kes õpib pähe kümme värssi Äl-Kähfi suura algusest, on kaitstud Antikristuse katsumuse eest.“ Samuti ütles ta (rahu olgu temaga): „Kes loeb Äl-Kähfi suurat, sellele saab olema valgus Ülestõusmispäeval tema seismise kohast kuni Mekani ning kes loeb kümme värssi selle lõpust ja siis tuleb välja Antikristus, sellele ei tee ta mingit kahju.“

Esimene lugu, mida Auväärne ja Ülistatud Jumal mainis, on koopa inimeste lugu, mille järgi on see suura ka oma nime saanud (Äl-Kähf = „koobas“). Kõigekõrgem Jumal ütles: „Või kas sa arvasid, et koopa ja (mälestus)tahvli seltsilised olid Meie märkide hulgast ime?“ See tahvel on see, kuhu kirjutati koopa inimeste nimed ning selle loo üheks õppetunniks on, et korrektne usk sisaldab kahte asja:
1) Lahtiütlemine širgist (ebajumalakummardamine) ja selle rahvast
2) Teenimise/kummardamise kinnitamine vaid Jumalale

Selle loo õppetunniks on ka see, et Jumal teeb Temasse tõeliselt uskuva sulase edukaks juhatuses ning suurendab tema usku. Kõigekõrgem Jumal on öelnud: „Me jutustame sulle nende lugu tõega. Tõesti, nad olid noorukid, kes uskusid oma Issandasse ja Me andsime neile juhatuses lisa.“ Koraani seletaja Aš-Šanqiiti (olgu Jumal temaga armuline) on öelnud: „Sellest värsist saab aru seda, et kes usub oma Issandasse ja on Talle sõnakuulelik, sellele annab tema Issand juhatuses lisa, sest sõnakuulelikkus on juhatuse ja usu kasvamise põhjuseks.“ Nii nagu on öelnud Kõigekõrgem Jumal: „Ja need, kes olid juhatatud, neid suurendab Ta juhatuses ja annab neile nende jumalakartlikkuse.”

Kallis moslemid,
üks teine lugu, mida Jumal Äl-Kähfi suuras mainib, on lugu kahest mehest, kes üksteisega läbi käisid.
Selles loos on õppetundide ja õpetuste hulgas see, et tänamatus Jumala õnnistuste suhtes ja tänulikkuse puudumine põhjustab nende õnnistuste kadumist. Samuti, et Jumala sulane peaks siis, kui talle meeldib midagi tema vara või laste osas, omistama selle õnnistuse nende õnnistuste andjale ehk Jumalale ning ütlema: „Maa šaa Allaah, lää haula wa lää quwwata illää billeeh“ (Mida Jumal on soovinud, ei ole mingit võimu ega jõudu, välja arvatud Jumalas).

Kallid moslemid,
selles suuras loob Kõigekõrgem Jumal ka näite selle maise maailma kiire kadumise osas, öeldes: „Ja loo neile näide selle (maise) maailma elust, (mis on) kui vesi, mille me taevast alla saadame ja millega seguneb maa taimestik; siis aga muutub see kuivanud jäänusteks, mida pillutavad tuuled laiali. Ja Jumal on üle kõikide asjade Võimekas.“ Seega see maine maailm on Kõigekõrgema Jumala silmis nagu taimestik, mis maapinnal tärkab selle hea läbi, mis Jumal taevast veena alla saadab. Seejärel kasvavad neist taimed ja saavutavad ülima roheluse, õitsemise ja ilu, kuid siis kuivavad ära ning tuul loobib need igale poole laiali.
Jumal kirjeldas Äl-Kähfi suuras seda maailma kui kaunistust kolmel korral. Kõigekõrgem Jumal ütles: „Tõesti, me tegime selle, mis on maa peal, sellele kaunistuseks.“ Ta ütles ka: “Ja ära lase oma silmadel neist ära pöörata, soovides maise elu kaunistust.” Ta ütles ka: “Vara ja lapsed on maise elu kaunistus.“

Kaunistus on dekoratsioon, mis särab silme ees ja ahvatleb neid, siis kaob ja tuhmub. Kaunistamine toimub ainult puuduse katmiseks ja ebatäiuse varjamiseks. Maise elu kirjeldamises kaunistusena on see kasu, et hoiatada selle eest petetud saada. Sest see on kena vaataja silmades ning meelitab teda oma iluga ja paneb ta endale meeldima ning nii saab see inimene olema kallutatud maise elu poole ning hakkab seda liigselt armastama pettusena selle poolt. Kõigekõrgem Jumal on öelnud: „Ja maine elu pole muu kui vaid pettuse nauding.“
Isegi kui ta arvab, et ta on selle omanik ja tal on selle üle võim, võidakse temalt silmapilguga võtta see, mida ta kõige rohkem vajab ja panna barjäär tema ja selle vahele. Kõigekõrgem Jumal on selgitanud, et selle maise ilu loomuses on lõpuks kaduda, öeldes: “Ja tõesti, Me teeme selle, mis selle peal on, viljatuks maapinnaks.” Ehk kaduvaks valgeks maaks, kus ei ole mingeid taimi.

Hea moslemikogukond,
Jumal mainis Äl-Kähfi suuras uskliku ja heade tegudega rahva tasu ning uskmatute ja patuse rahva karistust, öeldes: „Tõesti, Me oleme ülekohtutegijatele valmis pannud tulle, mille seinad piiravad nad ümber. Ja kui nad paluvad abi, aidatakse neid veega, mis on kui sulatatud metall (mis) kõrvetab nende näod. Kui kohutav on see jook ja kui halb on see puhkepaik! Tõesti, need kes on uskunud ja teinud häid tegusid, tõesti, Me ei lase minna raisku selle tasul, kes teeb head tööd. Nende jaoks saavad olema igaviku aiad, mille all voolavad jõed. Nad on ehitud neis (aedades) kullast käevõrudega ning nad kannavad rohelisi riideid (parimast) siidist ja brokaadist, nõjatudes neis (aedades) sohvadel. Kui imeline on see tasu ja kui kena on see puhkepaik!“
Selles kõiges on üleskutse uskuda Jumalasse ja pöörduda Tema poole heade tegudega, mis on rajatud siirusele ja prohveti (rahu olgu temaga) sunna järgimisele. Selles on ka hirmutamine uskmatuse suhtes Kõigekõrgemasse Jumalasse ning Talle Tema teenimises kaaslaste omistamise suhtes. Kõigekõrgem Jumal ütles selle suura lõpus: „Nii et kes loodab kohtuda oma Issandaga, tehku häid tegusid ja ärgu omistagu oma Issandale Tema teenimises ühtegi partnerit.“

Jumala sulased,
selles on ka õppetunde, millest me õpime kannatlikkust teadmiste omandamisel ning järjepidevust nende hankimisel ning seda läbi Moosese (rahu olgu temaga) loo koos Khadiriga. Ta reisis tema juurde, et tema käte all õppida: „Kas ma võin sulle järgneda, tingimusel, et sa õpetad mulle sellest, mis on sulle juhatusest õpetatud?“ Ta oli kombekas õpilane ja hea eeskuju püüdlikkuses ja alandlikkuses: „Ta ütles: „Sa leiad mu, kui Jumal seda soovib, kannatliku ja ma ei ole sulle sõnakuulmatu ühegi asja osas.““ Teadmiste otsija peaks olema seega rahulik ja kannatlik, isegi ülimalt kannatlik, kannatades teadmiste otsimise raskusi. Samuti alandlik ja lugupidav oma õpetaja suhtes ja temaga kombekas, püüdes temalt kasu saada, et omandada kasulikud teadmised, sest teadmised on kaitse katsumuste ja eksimuse eest.

Lugudest, kus on õppetunde, on ka Dhul-Qarneini lugu, kellele Kõigekõrgem Jumal andis maa peal võimu. Ta levitas turvalisust, pani aluse õiglusele, eemaldas ülekohtu ning abistas nõrku, kes palusid tema abi. Kõigekõrgem Jumal ütles nende kohta: „Nad ütlesid: „Oo Dhul-Qarnein, tõesti Yadžuuž ja Madžuudž teevad maa peal kahju. Kas me maksame sulle tasu, et sa teeksid (st ehitaksid) barjääri meie ja nende vahele?““ Ta võttis nende abipalve vastu ja kiirustas neid abistama kõhklemata ja viivitamata, öeldes: „See, mis minu Issand on mulle andnud, on parem, nii et aidage mind jõuga: ma teen (st ehitan) teie ja nende vahele barjääri.” Ülekohtu all kannataja aitamine on seega kohustuslik ning teda peab aitama ka selleks, et kahju tegijaid vaos hoida ning kaitsta usku, maad ja au.

Kõigeväeline Jumal on öelnud: „Oo teie, teile on ette kirjutatud paastumine nii nagu see kirjutati ette neile, kes olid enne teid, et te võiksite saada jumalakartlikeks.“ (Al-Baqarah: 183)
Kõigeväelise Jumala üleskutse oma ustavatele sulastele, et paastumine on sellele rahvale ette kirjutatud, nii nagu see oli kirjutatud ette varasematele rahvastele. Ramadaani paastumine on isegi üks islami tugisambaid nagu prohvet (rahu olgu temaga) on öelnud: „Islam on ehitatud viiele (sambale): tunnistamine, tet ei ole teist kummardamist väärivat jumalat peale Allahi ja et Muhammad on Jumala sõnumitooja; palve rajamine, kohustuslik almuse maksmine; hadži sooritamine (Jumala) Kotta ja ramadaani paastumine.“
Siis seletas Kõigekõrgem Jumal auväärses värsis paastumise suurimat eesmärki, mis on jumalakartlikkuse saavutamine ning Kõigekõrgem ütles: „et te võiksite saada jumalakartlikeks” Paastumine toob kaasa jumalakartlikkuse, kui moslem paastub ettenähtud seaduslikul viisil.

Jumala sulased,
Prohvetile (rahu olgu temaga) anti selle kuu kohta rõõmusõnumeid; ta andis ise oma kaaslastele selle kohtu rõõmusõnumeid ja näitas neile selle voorusi ja staatust. Abu Hurayrah (olgu Jumal temaga rahul) on edastanud (An-Nasaa’i kogumikus), et prohvet Jumala sõnumitooja (rahu olgu temaga) on öelnud: „Teie juurde on tulnud ramadaan, õnnistatud kuu. Auväärne ja ülistatud Jumal on teinud teile selle paastumise kohustuslikuks. Selles (kuus) avatakse taevaste väravad ja Põrgu väravad suletakse. Selles (kuus) aheldatakse tugevad saatanad. Jumalal on selles kuus öö, mis on parem kui tuhat kuud ning kes jääb ilma selle heast, on tõesti ilma jäänud.“ Prohvet (rahu olgu temaga) on ka öelnud: „Kes paastub ramadaani (siirast) usust ja lootusest saada tasu Jumalalt, siis kõik tema eelnevad patud andestatakse.“

Prohvet (rahu olgu temaga) on öelnud: „Kõigekõrgem Jumal ütles: „Iga Aadama poja (st inimese) tegu on temale, välja arvatud paastumine, mis on mulle ja mina tasun selle eest.“

Jumala sulased, ramadaani kuu on heategude ja mitmesuguste teenimise tegude kuu. Paastumise kõrval on see ka Koraani kuu. See on kuu, mil Kõikvõimas Jumal Koraani ilmutas, nii et moslem peaks sellest raamatust endale palju kasu tooma ja seda rohkem lugema ja selle üle mõtisklema nii nagu prohvetil (rahu olgu temaga) oli kombeks teha.
Gaabrielil (rahu olgu temaga) oli kombeks prohvetiga kohtuda ja temaga igal ramadaani öösel Koraani õppida. Õiglastel eelkäijatel oli kombeks sellel kuul hoolitseda Kõigekõrgema Jumala raamatu eest, seda lugedes ja selle üle mõtiskledes nii päeval kui öösel, palves ja väljaspool palvust, nii Koraanist kui ka peast lugedes ja selline suhe peaks moslemitel olema Koraaniga ramadaani ajal ka tänapäeval.

Ramadaani aja õiglaste tegude hulgas on öine palve (al-qiyaam). Sellel on ramadaani ajal eriline väärtus. Prohvet (rahu olgu temaga) ütles: „Kes iganes palvetab ramadaani ajal öösel usust ja Jumalalt tasu otsides, siis tema eelnevad patud andestatakse talle.“ Ta (rahu olgu temaga) ütles ka: „Tõesti, kes seisab (palves) koos imaamiga, kuni see lõpetab, siis pannakse talle kirja, et ta on palvetanud terve öö.“

Ramadani üks heategu on heategevus ja toidu andmine. See kuu on heategevuse, kulutamise, andmise ja hea tegemise kuu. Jumala Sõnumitooja (rahu olgu temaga) oli kõige lahkem inimene ja ramadaani ajal oli ta veel eriti lahke. Seetõttu peab usklik pühendama osa oma rahast heategevusele ja kulutama sellest eriti paastujate paastu lõpetamise jaoks ning eriti meie abivajajatele vendadele ja õdedele, kes on hädas. Prohvet (rahu olgu temaga) on öelnud: „Kes annab paastuvale inimesele paastu lõpetamiseks süüa, siis ta ise saab sama tasu, mis tema (st see paastuv inimene), ilma et paastuva inimese tasust midagi vähendataks.“

Jumala sulased,
See on heade tegude ja õnnistuste kuu, nii et püüelgem ja kiirustagem Jumala ja Tema andestuse ja Paradiisi juurde. Kõigekõrgem Jumal on öelnud: „Ja kiirustage oma Issanda andestuse ja aia juurde, mis on nii lai kui taevad ja maa, valmis pandud jumalakartlikele.“ (3:133)
See püha kuu on võimalus muutusteks ja paremaks saamiseks inimese puuduliku olemuse, eksituse ja ebatäiuslikkuse tõttu Jumala armust on Ta andnud usklikele hea perioodi, mille jooksul täita tasakaalutust ja puudulikkust.

Mõni inimene võib oma elus harjuda valede asjade ja harjumustega, nii et ta vajab seda, mis aitab tal neist lahkuda ja neid muuta, sest ramadan on moslemi üks suurimaid võimalusi sellistest harjumustest loobuda. Paastumine, mis hoidub söögist, joogist ja muudest paastumist rikkuvatest asjadest, tugevdab inimese tahet, nii et ta võib jätta kõik harjumused, millest tal võib olla keeruline lahkuda.

Mõni inimene võib oma elus harjuda valede asjade ja harjumustega, nii et ta vajab seda, mis aitab tal neist lahkuda ja neid muuta ning ramaadan on moslemi üks suurimaid võimalusi sellistest harjumustest loobuda. Paastumine, mis tähendab hoidumist söögist, joogist ja muudest paastu rikkuvatest asjadest, tugevdab inimese tahet, nii et ta võib jätta kõik harjumused, millest tal võib olla keeruline loobuda.

Kes on nõrga tahtega, selle puhul tugevdab paasutmine tema tahet ja kui inimese tahe on tugev, võib ta jätta valed harjumused ning kes teeb kõvasti tööd ja pingutab, selle teeb Kõikvõimas Jumal edukaks heades asjades. Kõigeväeline Jumal on öelnud: „Ja need, kes Meie jaoks püüdlevad, neid Me juhatame kahtlemata oma teedele. Ja tõesti, Jumal on heategijatega.”(29:69)